Sarimõrvari järjekordne katse vanglalt raha saada nurjus

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarimõrvar Juri Ustimenko.
Sarimõrvar Juri Ustimenko. Foto: Postimees / Scanpix

Kurikuulus sarimõrvar Juri Ustimenko, kes tappis inimese ka Valkas, üritas järjekordse kaebusega Tartu vanglalt rahalist hüvitist saada, kuid Tartu maakohtu esmaspäevasel otsusel jäi ta taas tühjade kätega.

Ustimenko nõudis oma kaebusega 1000eurost hüvitist, kuna teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes. Ustimenko leidis, et tema inimväärikust alandati seeläbi, et ta kandis kartsakaristust kambris, mis oli osaliselt kaetud plastklaasiga, mille tualett ei olnud eraldatud ja mille tualeti kohal oli videokaamera.

Kohus leidis, et väärikust ei alanda see, kui kartserikaristuse kandmiseks mõeldud kambri ukse ette on diagonaalselt asetatud plastiklaasiga kaetud vahetrellid. Klaasplastiga on kaetud väike osa kambrist. Trellide katmine plastiklaasiga on vajalik vanglaametnike igapäevatöö tagamiseks, et vältida ründeid.

Samuti ei ole inimväärikust alandatud sellega, et tualett ei ole vaheseinaga eraldatud. Kaebaja oli kambris üksinda ja keegi tema tualetikasutamist ei näinud. Vanglaametnikud saavad kambriukse ja vahetrellide vahealale siseneda sisenemisest eelnevalt märku andes, märkis kohus.

Vangla võttis omaks, et kambris puudus videojärelevalve kasutamiseks vajadus. Küll aga oli kaamera rikutud ja ei edastanud kambris toimuva kohta adekvaatset pilti. Kohus leidis, et kuigi kaamera ei edastanud adekvaatset pilti, ei saanud kaebaja seda teada. Seega tunnetas kaebaja, et tema privaatsust ei austata, märkis kohus.

Samas leidis kohus, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.

Ustimenko on korduvalt vanglat erinevate toimingute pärast kohtusse kaevanud, kuid seni pole raha saanud.

Ustimenko kannab viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest eluaegset vangistust.

Ustimenko ja Dmitri Medvedjevi poolt 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegude sarjas kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. Ustimenkole pandi süüks Eestis viie ja Lätis – täpsemalt Valkas – ühe inimese tapmist, ühe mõrva pani toime Medvedjev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles