Veerandsajaseks saanud Otepää lihatööstuse juht: töössesuhtumine jätab paljudel soovida, eriti noortel (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aprillis täitus Otepää Lihatööstusel veerandsada aastat. Firmajuht ja üks omanikest, 79aastane Maie Niit, on nende aastate jooksul rajanud endise sovhoosi suurfarmi asemele nüüdisaegse väiketööstuse, mis annab tööd 45 inimesele.

Otepäält kahe kilomeetri kaugusel Vana-Otepääl tegutseb 1992. aastast Otepää Lihatööstus Edgar. Silmailu pakub ümbrus, kus palju rohelust, lilli ja ilupuid ning põõsaid. Lipuvardas lehvib firmalogoga lipp. Firma on kauni ümbruse eest pälvinud 2011. aasta vabariiklikul konkursil «Kaunis kodu» parima tööstusmaastiku tiitli.

«Näete, ori – nii nimetas Niit töötavat robotniidukit – töötab ööd ja päevad, hetkel laadib ennast. See on tõesti üks väärt masin,» sõnas firmajuht.

«Olen üks vahva naine»

Niidu sõnul on veerandsaja aasta jooksul olnud ka väga raskeid aegu, kuid neist on üle saadud. Asjad on sujunud, on arenetud ja tugevas konkurentsis, mis lihatootmise vallas valitseb, ka ellu jäädud. «Meid on mitu korda tahetud ka ära osta. Arvan, et olen ikka üks vahva naine, kes veerand sajandit vastu pidanud,» ütles Maie Niit, kes oma vanusest tunduvalt noorem välja näeb.

Et konkurentsis püsida, on firma viimastel aastatel teinud olulisi investeeringuid. Kuigi kasumimarginaal on väike, kõigub kahe ja viie protsendi vahel, ei ole omanikud seda suures mahus välja võtnud, vaid suunanud arenguks.

«Aasta tagasi tegime endisesse suurfarmi kaalukotta uue töökoja, kus nüüd remondimeestel soojad ja avarad tööruumid. Vana arvel laiendasime termilist töötlemist. Nii muutus tööprotsess lihtsamaks,» rääkis ta. Tootmispinda on tööstusel 4000 ruutmeetri ringis.

Vana noorkarjalauda asemele ehitati suur parkla. «Tootmise laiendamiseks saime Euroopa Liidult toetust, töökoja ja parkla tegime oma raha eest,» lisas Niit. Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega on valminud reoveepuhasti, kus vesi puhastatakse talvekindlas pinnasfiltritel põhinevas puhastis, mis kasutab kokkuhoidlikult ettevõttest väljuva reovee soojust. Koostöö jätkub.

Vajaminevad seadmed ja masinad on firmal olemas. «Üks vajalikum masin on vorstisegu tegemiseks, mis pärineb Prantsusmaalt. Kõige uuem seade on kuu tagasi üles pandud marinaadide pakkimise liin,» tutvustas Niit tehases ringkäiku tehes.

Vorstid võtsid dušši

Eriti põnev oli vorstide duširuum, kus neid veejoa all jahutati. «Ahjust tulevad keeduvorstid on 70 kraadi,  duširuumis jahutatakse nad 30ni ja edasi lähevad jahutusruumi, kus kraade kuni pluss viis,» selgitas Niit.

Toodetakse kõike, mida teisteski lihatööstustes: poolsuitsu-, täissuitsu-, grill- ja keeduvorstid, viinerid-sardellid, grillliha, singid ja suitsutatud lihatooted, pasteet, sült ja veretooted, jahutatud ning sügavkülmutatud lihatooted.

«Ega me Rakverele alla jää. Üritame ikka kliente millegi uuega üllatada. Näiteks oma seentega verivorstiga saime väga tuntuks. Oma tapamaja võimaldab tarbijatele pakkuda kvaliteetseid ja värskeid tooteid,» rõhutas Niit.

Päevas valmib kaks tonni toodangut, aastas 500 tonni ringis. Käibenumbriks loodetakse sel aastal saada 1,8 miljonit eurot. Mullu oli see 1,7 miljonit. «Oleme stabiilsed. Võtame arvesse tarbijate soove, mis on aidanud ellu jääda,» rõhutas Niit.

Tooraine ostetakse ümberkaudsetelt firmadelt. «Talunikke on väga väheks jäänud, mõni üksik,» nentis firmajuht.

Lihatööstuse saadused on müügil Tartu-, Võru-, Valga-, Põlva-, ja Pärnumaa ning Tallinna kauplustes. «Kaupa viime iga päev Tartusse, neli korda nädalas Tallinnasse, ühel päeval Pärnusse ja Valka. Ka Otepää Konsumi kauplustes on meie toodang müügis. Firma müügiletid on Tallinna, Tartu ja Võru turgudel,» rääkis Niit.

1998. aastal avati Otepää kesklinnas esinduskauplus. Samas asuvad trahter, külalistemaja sauna ja konverentsisaaliga ning pagarikoda. Selleks on asutatud tütarfirma Karni Voor, kus tööl 12 inimest.

Üle ega ümber ei saanud ka lihatööstuse nimest. Niit kavatses esmalt nimeks panna äia järgi Richard, kuid tütar uuris astroloogiaraamatust järele, et see ei tooks ärile head. «Sel ajal oli Savisaar pealinnas tegija mees ja kuna meil oli põhikirja kinnitamise ning nime panekuga kiirus taga, saigi nimeks Edgar, mis firmale tütre sõnul küll rikkust ei pidanud tooma, küll aga tagama arengu,» selgitas ta nimevalikut.

Naise sõnul on nimevalikut talle ka ette heidetud ja olnud aegu, kus öeldud, et teilt me kaupa ei võtagi. «Olen siis ikka öelnud, et Edgar on lühend loosungist Eesti demokraatia garanteerib arengu ja rikkuse,» naeris Niit. Viimastel aastatel polevat enam keegi nime kohta paha sõna öelnud.

Aasta-aastalt on firma tõstnud ka töötajate palka. Praegu on tööl 35 inimest, kellest kolm spetsialisti. Lisaks Otepääle käib inimesi tööle Kanepist, Neerutist, Paluperast, Sangastest, Ilmjärvelt, Nõunist. Naisi-mehi on enam-vähem võrdselt. Firma algusaastatest on tööl umbes 15 inimest. «Seda ütlen ma küll, et kui on rasked ajad, saab toetuda ikka naistele, mehed hakkavad siis perutama,» nentis ta.

Et lugejad ei arvaks, nagu oleks väikeettevõtja elu üks lust ja lillepidu, soovis Niit ka oma muredest rääkida. Tema arvates tegutseb ettevõtja kogu aeg kahe tule vahel: ühel pool tooraine müüja, kes tahab saada kõrgemat hinda, ja teisel kaubandus, kes soovib toodangut kätte saada madala hinnaga.

«Iga asja tegemiseks on vaja hunnik pabereid. Eesti on muutunud ettevõtjatele väga bürokraatlikuks ja ametnikke on liiga palju. Riiklikul tasemel peaks reguleerima koolilõpetajate tööleasumist, et nad ei läheks kohe välimaale tööle. Peaks ikka kolm-neli aastat kodus oma erialal töötama,» arvas Niit.

Kohustused kasvavad üle pea

Üha rohkem häirivad firmajuhi sõnul tööd riiklikul tasemel tõstatatavad kohustused – firma peab olema peresõbralik, tulema töötajate soovidele vastu, võimaldama puhkepäevi. «Ausalt, enam ei jätku seda hingejõudu, firmajuhil on ainult kohustused, kuid kuhu jäävad töötajate vastutus ja kohustused?»

Järjest suuremaks muutub ka tööjõupuudus. «Töössesuhtumine jätab paljudel soovida, eriti noortel. Tööandja peab andma vabu päevi küll arsti juures käimiseks, lõpupidudel osalemiseks, dokumentide vormistamiseks, peab olema mõistev ja arusaaja. Kui ei anna, võetakse haigusleht või visatakse lauale lahkumisavaldus. Ettevõtjal peavad olema raudsed närvid, tema elu tehakse väga raskeks,» ütles Niit.

Ka haiguste diagnoosi salastatus häirivat, kuna firmajuht ei tea, mis tõbi töötajat vaevab ega oska teda rakendada. «Arst ei tohi öelda, töötaja ei pea ütlema. Kui midagi juhtub, olen süüdlane mina,» kinnitas Niit. Üle mõistuse läheb ettevõtja sõnul ka sponsorluse taotlemine. «Mulle ei meeldi, et raha küsitakse pidudeks. Oleme aastaid sponsoreerinud erinevaid üritusi, kuid ikka mõistlikkuse piires.»

Veel oli tal südamel turgude rendihinnad, mis pidevalt tõusevad. «Turg peaks olema mõeldud just vaesemale elanikkonnale, nagu on teistes Euroopa riikides. Käive turul pidevalt väheneb, kuid kui renditasu tõuseb, ei majanda firma enam turul end ära ja turud surevadki välja. Sellest oleks aga kahju.»

Jagub aga ka rõõme. «Rõõmu teeb, kui firmal läheb hästi, kui töötajad on rahul ja kui näiteks mõni klientidest annab tagasisidet öeldes, et küll see Otepää pasteet või sink oli ikka hea,» sõnas Niit.

Otepää Lihatööstus Edgar on Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni liige ja kasutab toodetel märki AUS KAUP, mis tähendab, et tema tooted ei sisalda kondilihamassi. Firma on pälvinud 2013. aastal Otepää valla tublima ettevõte tiitli.

KOMMENTAAR

Helle Pastak,

Edgari töötaja:

«Töötan pritsijana ja olen seda tööd teinud 20 aastad. Siin on hea töötada: nii ülemused kui töökaaslased on sõbralikud, ühtehoidvad ja toetavad. Olen rahul ka töötasuga ja mis peamine – töökoht on kodu lähedal. Söön oma perega meie toodangut ja soovitan teistelegi.»

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles