Intervjuu: Valga maakonnas läheb peagi lahti karujaht

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liikme Rein Rosenbergi sõnul kipuvad karud Valgamaal üha enam pahandust tegema.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liikme Rein Rosenbergi sõnul kipuvad karud Valgamaal üha enam pahandust tegema. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaagentuur avalikustas küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Valgamaa Jahimeeste Ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg tunnistab, et nendes oli maakonna küttidele mõndagi üllatavat, näiteks karujahiga seoses.

Milliseid tundeid küttimissoovitused Valgamaa jahimeestes tekitasid?

Üks jahimeestele üllatav asjaolu oli keskkonnaagentuuri (KAUR) eluslooduse osakonna soovitatud põtrade küttimise limiit – 400. Oleme küttinud 2015. aastal 399 ja 2016. aastal 393 põtra. Jahimeeste hinnangul on põtrade hulk langenud maakonnas võrreldes eelmise aastaga 11,1% ja võrreldes üle-eelmise aastaga 15,8%.

Soovitud küttimismaht oli seetõttu 275 põtra. Jahindusnõukogus lepiti kokku minimaalne küttimislimiit 330 põtra, mis on samal tasemel eelmise hooajaga. Kui eelmistel aastatel kütiti minimaalsest mahust tunduvalt rohkem, siis sel hooajal minimaalse küttimislimiidi suurt ületamist ilmselt ei tule.

Teine suur üllatus oli maakonnas ühe karu küttimise ettepanek.

Miks nii? Ja kuivõrd õigustatud on KAURi nägemus, et karujahti võiks maakonnas pidada just Pühajärve ja Vana-Otepää jahipiirkondades?

Karude hulk maakonnas on tuntavalt suurenenud. Küttimise võimalusest arvame iseenesest väga hästi, sest ulukid, keda üldse ei kütita, võivad muutuda inimeste suhtes liiga julgeks ja võivad tekkida ka probleemid inimestele.

Vaadates eelmisel aastal jahimeeste koostatud karude vaatluskaarte, jäi silma, et Rulli jahipiirkonnas kohati karu ligikaudu 30% enam, kui Vana-Otepää ja Pühajärve jahipiirkondades. Küll aga on selle aastal karud lõhkunud Otepää kandis vähemalt viiel korral mesitarusid. Seega on sealt karu küttimine igati õigustatud. Euroopa Liiduga ühinedes on meile karude küttimise õigus antud kahjustustega aladel.

Vaadates karude paiknemist maakonnas, oleks igati õigustatud lisaks Otepää kandile küttida veel üks karu ülejäänud maakonna jahipiirkondades kahjustuste ennetamise eesmärgil.

Küsimusi tekitab eelkõige keskonnagentuuri seisukoht, et karu lõunasuunalise leviku soodustamiseks ei või lubada karu küttimist jahipiirkondades, millel on piir Lätiga. Kas keskonnaagentuur on võtnud sihiks meie karudega vallutada sõbraliku naaberriigi Läti?

Kuivõrd üldse arvestati Valgamaa jahimeeste ettepanekuid?

Agentuuri ettepanekud on kohustuslikud suurkiskjate osas – otsuse teeb keskkonnaministeeriumi suurkiskjate komisjon, kuid tavaliselt arvestatakse seal ainult agentuuri ettepanekuid. Teiste suurulukite küttimise ettepanekud on soovituslikud ja minimaalne küttimismaht lepitakse kokku maakonna jahindusnõukogudes.

Suurkiskjatega jätkates: mida arvate soovitusest ilveseid mitte küttida?

Vaadates seireandmeid, on soovitus täiesti mõistlik.

Milline on maakonna jahimeeste hinnangul sobiv kütitavate huntide hulk?

Eelmisel aastal oli maakonnas kaheksa juhtumit, kui hundid lambaid murdsid, nende käigus tapeti 45 lammast. Jahimeestel oli lubatud maakonnas küttida viis hunti, tabati neli.

Loomi oli tunduvalt rohkem, kuid hunt on jahimehele võrdne vastane ja mõnigi jaht ebaõnnestus. Lisaks andis lumevaene talv eelise huntidele. Võrdluseks olgu meenutatud, et 2015. aastal kütiti kaheksa hunti. Käesoleval aastal ei tohiks huntide küttimise võimalus olla väiksem kui eelmisel – seega tuleks küttida vähemalt viis hunti.

Agentuur soovib, et jätkuks intensiivne metsseajaht. Kuivõrd mõeldav on see Valgamaal: on veel üldse kedagi küttida?

Keskkonnaagentuur on teinud ettepaneku küttida Valgamaal

80 metssiga – jahimehed on soovinud küttida 76.  Juuni lõpu seisuga on neid kütitud 13.

Jahindusnõukogu võttis aluseks keskkonnaagentuuri seisukoha ja kinnitas minimaalseks küttimislimiidiks

80 metssiga. Eelmisel aastal oli minimaalne küttimislimiit

150 metssiga, aga küttida õnnestus 130. Selle aasta limiit tundub esialgu reaaalne, aga elame-näeme.

Kui palju on jahimehed tänavu küttinud tõestatult katkuhaigeid metssigu ja kui palju matnud surnult leitud loomi?

13 kütitud metsseast on jahimehed sigade Aafrika katku tõttu pidanud konteinerisse viima kuus metssiga ehk peaaegu pool. Metsast pole samas leitud ühtegi metssea korjust.

Kas see viimane asjaolu on märk haiguse taganemisest?

Loodame, et haigus hakkab meie metsadest pisitasa taanduma, aga metssea arvukuse peame lähiaastatel hoidma võimalikult madalal.

Viimastel aastatel on šaakalid Eestis jõudsalt oma populatsiooni laiendanud. Kuivõrd tõenäoline on, et neid Valgamaalgi elutseda võib?

Vaadates šaakali levikut Eestis, on kindlasti neid ka meil. Šaakalit on ka nähtud maakonnas, kuid tõestusmaterjali hetkel selle kohta veel pole. Ma arvan, et selle saamine on vaid aja küsimus.

Kuidas maakonna jahimeestel üldises plaanis läheb: kas järelkasvu ka ikka on?

Oleme viimasel kahel aastal koolitanud uusi jahimehi üle kolmekümne ja enamasti on tegemist meie maakonna inimestega. Suuremal osal koolitusel osalenutest on peredes pikaajaline jahindusega seotud taust.

Eraldi tahaksin välja tuua uue suuna jahimeeste ridade uuenemises: naiste osakaal on võrreldes varasemaga kõvasti suurenenud. Käesoleva aasta jahimeeste koolituse 15 osavõtjast kuus olid naised.

Valgamaa jahimeeste ühistu liikmete arv on viimasel neljal aastal püsinud 550 ja 575 vahel. Lahkujate ja ühistu liikmeksastujate hulk on enam-vähem võrdne. Lahkumiste peamine põhjus on tervis, mis enam ei luba jahist osa võtta. Või on lahkutud «parematele jahimaadele».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles