/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
Legend räägib, et Võru külje all asuv üheksakorruseline haiglakompleks rajati 1980. aastate alguses tagalahaiglaks – puhuks kui Nõukogude Liit ja NATO peaksid alustama kuuma sõda. Tõsi või mitte, kuid 35 aastat hiljem on sellest haiglast saanud Kagu-Eesti suurim tööandja.
Pool tuhat töötajat
Meegomäel asuvas Lõuna-Eesti haiglas töötas tänavu kolmandas kvartalis 430 inimest, mis on konkurentsitult suurim näitaja mitte ainult Võrumaal, vaid terves Kagu-Eestis. Kui liita juurde samas asuv Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskus ning haiglat teenindavad ettevõtted, kasvab töötajate arv kompleksis poole tuhande inimeseni.
«Robotid ju süsti ei tee,» põhjendas suurt tööjõuvajadust Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. «Meditsiin on hoolimata tehnika tohutust arengust jätkuvalt tööjõumahukas ala ja jääb selleks ka tulevikus.»
Sestap pole imestada, et Kagu-Eesti suuremate tööandjate edetabeli esiviisikusse on mahtunud kõik piirkonna kolm üldhaiglat. Tabeli teisel real asuv Valga haigla andis kolmandas kvartalis tööd 337-le ja viiendal kohal olev Põlva haigla 291 inimesele.
Võrumaal on haiglaravi antud juba 190 aastat, viimased 35 aastat on seda tehtud Meegomäel 1982. aastal valminud haiglakompleksis, mille kohta räägitakse, et see rajati sedavõrd suur puhuks, kui Leningradi peaks tabama tuumarünnak.
«Mina olen aru saanud, et see ei vasta täielikult tõele,» kummutas Vask linnalegendi. «Uued haiglahooned ehitataksegi suuremad, kui on vastava piirkonna hetkevajadus, et olla valmis reageerima võimalikele katastroofidele.»
Seni pole Lõuna-Eesti haiglal tulnud katastroofidega silmitsi seista ning haiglajuht vaatab tulevikku mõõduka optimismiga. Suuri üksusi pole kavas juurde luua, aga ka kinni panna pole otseselt tarvis midagi. «Meil on kogu maja enam-vähem hõives,» kinnitas Vask.
Sünnitusabi löögi all
Tõsi on aga see, et nii Lõuna-Eesti haiglas kui ka naaberlinnas Põlvas asuvas haiglas on sünnitusabi alakoormatud ning suure tõenäosusega jääb Vaski sõnul Kagu-Eesti kolmest haiglast sünnitusabi osutama üksnes Lõuna-Eesti haigla.
Kunagised lootused, et kohalike sünnitajate arvu kahanemise kompenseerivad Venemaalt saabuvad sünnitajad, ei ole täitunud, sest Vene kodanikel on lapse ilmaletoomisele järgnev asjaajamine Eestis Vaski sõnul üksjagu keeruline.
Sestap on kohalikud haiglad ka edaspidi suurel määral sõltuvuses haigekassaga sõlmitavast raviteenuste lepingust. «Meie tase on optimaalne ja suudame seda hoida,» lisas Vask.
/nginx/o/2017/11/02/7276659t1h9436.jpg)