/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
/nginx/o/2017/11/14/7312017t1hbbae.jpg)
Lõuna-Eesti matustel on viimasel ajal sageli näha korrastatud mullahunnikuid ja nelja ülikonnas hauakaevajat. Läti hauakaevajad on toonud matuste korraldamises kaasa muutusi. Matusekorraldaja Edmunds Litiņši sõnul käivad nad Eestis keskmiselt kümme korda kuus.
Eesti ja Läti matmiskultuur on erinev, teisel pool lõunapiiri pannakse kalmu ümber toimuvale suuremat rõhku. Võru Matusetalitus OÜ juhatuse liikme Ott Reimetsa sõnul näevad lätlased rohkem vaeva hauaümbruse silumise ja kaunistamisega, viisakalt riietatud mehed teevad tööd kiiresti ja korrektselt.
«See, mis eestlastele on viimasel ajal matustel silma jäänud, on lätlastele igapäevane,» rääkis Reimets. «Seal on põhirõhk lahkunu kandmisel, haua kaevamisel ja kalmu kaunistamisel, Eestis on põhirõhk pigem kirstul ja matusesõidul.»
Algusest lõpuni väljapeetud
Reimetsa sõnul näevad lätlased rohkem vaeva, et ka tseremoonia viimane osa näeks korrektne välja, alates saalist matuseautoni ja kalmuni. «Algusest lõpuni väljapeetud talitusega näitavad leinajad austust lahkunud inimese vastu,» lisas Reimets.
Võru matusetalituse teine juht Andrus Rattasepp kinnitas Reimetsa sõnu. «Saame ise lätlastelt õppida, mida paremini teha. Üks inimene ei jõua piisavalt kiiresti hauda kinni ajada, ootamine ja külmetamine tekitab ebamugavust,» lisas ta. «Tegevus peab käima kompaktselt ja läbimõeldult.»
Talituse hind 350–400 eurot
Võru matusebüroo juhtide sõnul on lätlased mõnes mõttes Eesti hauakaevajatele konkurendid, siiski saab vajadusel büroost ka lätlaste kontakte. «Kui rahvas neid näeb ja matuselistele see sobib, langeb tulevikus valik nende kasuks,» lausus Reimets, kelle sõnul on ka füüsiline jõud kirstu kandmisel ja haua kaevamisel eeliseks.
Edmunds Litiņši hauakaevajad töötavad Eestis juba kolm aastat. Talle kuuluvas Läti ühes suurema matusebüroos Ritus töötab 50 inimest, aastas korraldatakse Lätis ligikaudu 1500 matust. Kontakt Eestiga tekkis tal Andrus Rattasepa kaudu. Siin korraldatava hauakaevamise hind on 350–400 eurot.
Reimetsa sõnul on tänapäeva kiirus ja mugavus jõudnud ka matuste valdkonda. «Kui varem kulus matuste korraldamisele mitu päeva, siis nüüd piisab surmateatise toomisest matusebüroosse ja üldjuhul pannakse kõik vajalikud asjad paari tunniga paika,» lausus ta.
«Proovime samuti ajaga kaasas käia ja pakume võimalikult erinevaid teenuseid. Kui inimene leinab, on tal raske kõiki mõtteid koondada. Parem ongi, kui suunised tulevad ühest kohast ning olulised detailid ei jää tähelepanuta,» lisas Reimets.
Kirstu hind 120–1500 eurot
Viimase kümne aastaga on Reimetsa sõnul kirstude ja urnide valik kordades suurenenud. «Kui varem oli valikus heal juhul üks puukirst, siis nüüd on pakkuda 30–40 erinevat kirstu,» ütles ta. Kangaga kaetud puitkirstu hind algab 120 eurost, täispuitkirstud maksavad 400 kuni 1500 eurot.
Võru matusetalituse kasutuses on Lõuna-Eesti moodsaim matuseauto. Ainsana piirkonnas pakutakse ka urni kandmise teenust. 2013. aasta lõpus Võrru rajatud krematoorium teenindab praegu kogu Lõuna-Eestit. «Kui kümme aastat tagasi tuhastamisi sisuliselt polnudki, siis nüüd on selle osakaal kasvamas,» lausus Reimets.
Tuhastamine muutub tema sõnul kiireneva elutempoga maailmas üha populaarsemaks. «Linnas on üks argument ruumipuudus, maal eelistatakse seda kiiruse ja mugavuse pärast,» lisas Reimets. «Kui kirstumatus kestab vähemalt pool päeva, siis krematooriumis kestab see vaid mõne tunni.»
MOODSA AJA MATUSED
Mis on matuste korraldamisel 10 aastaga muutunud?
• Kõik matustega seonduv on võimalik organiseerida ühest kohast, sealhulgas surnu riietamine, lugejad, leinasaal, muusika, kirstud, urnid, hauaplaadid, pärjad ja surnutransport.
• Tuhastamiste osakaal kasvamas. (Võrru rajati krematoorium 2013. aastal.)
• Pakutakse urni kandmise teenust.
• Suurem rõhk kalmistutseremoonial (Läti hauakaevajad).
• Kangaga kaetud ja puitkirstude valik on mitu korda suurenenud.
• Kasutusel on nüüdisaegsed matuseautod, millel spetsiaalsed raamid ja valgustus.
Allikas: Võru Matusetalitus oü