Kolmandik inimestest ei kanna helkurit
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
21. november 2017, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/12/104317t1hcc87.jpg)
Eestlaste meelestatus helkuri vajalikkuse osas on ülikõrge, kuid tegelikkuses kinnitab pimeda ajal enda rõivale mõne nähtavaks tegeva vahendi alati vaid 67% täiskasvanutest, selgub maanteeameti 2016. aastal läbi viidud uuringust «Liikumine pimedal ajal.»
Helkuri kandmist peab vajalikuks 96% 14aastastest Eesti elanikest. Sellele vaatamata sai möödunud aastal pimedal ajal ja valgustamata teel surma või vigastada kokku 21 jalakäijat, kellest vaid 4 kandis helkurit. Samas on enda nähtavaks tegemine iga liikleja kohustus.
«Kõige tublimad helkurikandjad on 50–64aastased naised. Tõeliseks murekohaks on aga 19–34aastased mehed Tallinnast, kes igapäevased autosõitjad. Pimedatel õhtutel ja hommikutel on oluline, et me kõik silma paistaksime ja üksteist märkaksime,» toob välja maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Gerli Grünberg.
Klassikaline helkur tuleb kinnitada sõidutee poole autotulede kõrgusele, kuid viimastel aastatel on lisandunud palju innovatiivseid lahendusi, mis pakuvad koos klassikalise helkuriga pimedal ajal liikudes tõhusat kaitset.
Liiklusohutuse seisukohalt on kõik uudsed lisavahendid enda märgatavuse suurendamiseks väga head. Mõistlik on kanda korraga mitut eri funktsiooniga valgustpeegeldavat toodet, millest üks peab kindlasti olema sertifitseeritud, kuna muidu ei pruugi olla tagatud jalakäija nähtavus vajalikult kauguselt.
Helkuri olulisuse rõhutamiseks toimub reedel, 24. novembri õhtul toimub Lõuna prefektuuri eestvedamisel juba neljandat korda helkurkõnni projekt «Helkuriga sõbraks!». Maanteeamet koostööpartnerina kutsub kõiki Tartu-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Jõgeva- ja Võrumaal helkurkõnnil osalema.