Roostes lavka teeb oma viimaseid sõite

Lõõdla bussipeatuses kolmapäeval ainsa kliendina rändpoes sisseoste teinud Ülo Vuks peab uuel aastal toidu järele linna sõitma. Foto: Arved Breidaks/Lõuna-Eesti Postimees

Kuuel päeval nädalas Võru- ja Valgamaa inimesteni toidukraami vedaval Antsla tarbijate ühistu rändkauplusel tõmmatakse aasta lõpus viimast korda käsipidur peale. Paljudele mugav ostukoht külla enam ei sõida.

«See on pikalt teada, et selle teenuse aasta lõpus sulgeme,» rääkis Antsla TÜ juhataja Roman Provotorov. "Loodame, et ei pea tegema seda varem, sest buss on tehniliselt väga vananenud."

Seni on 31aastasel Mercedesel välja vahetatud mitmesuguseid osi, kaasa arvatud käigukast. Sõiduki kere on aga nüüdseks juba sedavõrd läbi roostetanud, et veok tuleb maha kanda. 2003. aastal Eestisse toodud bussi tehniline ülevaatus kehtib tuleva aasta märtsini.

Uue rändkaupluse ostmist ühistu ei plaani, sest selle maksumust ei oleks võimalik tagasi teenida. Lavka pidamine annab vaid kahjumit, mida on Võrumaa omavalitsused aidanud ühistul katta. Uue bussi ostmine oleks aga liiga suur rahaline risk. «Täisvalmiduses buss maksab 400 000 eurot,» ütles Provotorov. "Meil pole võimalik investeerida valdkonda, mis tagasi ei too."

Ainus ostja

«Jama jah,» ütles Lõõdla bussipeatuse juures kolmapäeval lavkat oodanud külamees Ülo Vuks. "Aasta tagasi juba taheti ära võtta, aga siis oli jutt, et vallad maksavad juurde ja käib edasi. Kuu lõpus on ostjaid vähe, buss sõidab ringi, aga käive on väike."

Ülo oli tol päeval ainus, kes Lõõdla peatuses kauplusautos sisseoste tegi. «Peale minu siin keegi ei käigi,» kinnitas ta. Ümberkaudsed inimesed saavad oma igapäevase toidu ostetud kas Võrus, Valgas või Antslas – sõltuvalt sellest, kuhupoole keegi hommikul autonina pöörab.

"Kui inimestelt küsida, mida nad arvavad maakauplustest, siis enamik ütleb, et need on väga vajalikud. Tegelikult käiakse poes ikkagi Võrus, Valgas, Lätis," tõdeb Provotorov.

Külamees Ülo on aga jalamees. «Hobune mul oli, aga suri vanadusse,» rääkis ta. Ratas oli tal ka, millega sai sõita Vaabinasse, kus asub lähim kauplus, kuid rattasõit on mehe sõnul ohtlik. "Rekad tulevad üksteise järel, hoia alt, et alla ei jää. Ratta andsin ära."

Kaheksa kilomeetrit käruga

Kui lavka uuest aastast enam ei tule, peab ta oma moonakoti täitmiseks minema kas Antslasse või Võrru. Esimesse linna on maad otseteed mööda kaheksa ja teise umbes 25 kilomeetrit. Edaspidi jäävad Vuksi poeskäigud sõltuvusse liinibussist. «Muud võimalust ei ole,» nentis Ülo Vuks.

Või siiski: Antslast on Ülo ka jalgsi koju tulnud. «Ükskord ostsin Antslast käru ja tulin sellega jala,» rääkis ta. "Viskasin kompsud peale, Vaabina poest võtsin neli Bocki ka peale ja tulin koju nigu niuhti."

Niuhti oli kohal ka päevinäinud rändkauplus. Sisseostud tehtud, tuli Ülo sealt välja kahe moonakotiga. "Tahtsin leiba-saia võtta, piima, üht-teist veel,« selgitas ta. »Aga soola olen siit ka kotiga ostnud – vahepeal on vaja kala soolata ja varu peab olema."