Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arvamus: Tunnistan ausalt üles: ka Vabaerakonnal on oma tagatuba

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üllar Vana | FOTO: Margo Munner

Vahel ikka viskan mõne pilgu Vabaerakonnast kirjutava artikli kommentaariumisse ja pea alati vaatab sealt vastu üks ja sama pilt kommentaaridega: «ajuVABAD», «Neid ei oska ju kuhugi liigitada», «Laialivalgunud seltskond, kes ei tea ise ka, kelle ja mille eest seisavad.» Lisaks igakuised erakondade populaarsusreitingud, mis Vabaerakonna piirkonnajuhile just naeratust suule ei too.

Kindlasti on reitingulanguse taga osaliselt ka meie erakonna otsused. Olgu selleks näiteks kas või oma nimekirjaga mitte väljatulemine kohalikel valimistel. Jah, see oli halb valik, juhul kui meile oleks tähtis vaid erakonna reiting, kuid see oli hea otsus mõeldes kogukondade heaolule. Julgesime lahutada kohaliku elu juhtimise keskvõimust ja parteikontorist, olla teistele eeskuju.

Tulevikus kaotame arvatavasti mõne protsendipunkti ka hiljuti vastu võetud otsuse tõttu, mis vaevu ületas uudiskünnise: «Vabaerakond kingib oma niinimetatud katuseraha sajandaks sünnipäevaks kogukondadele.». Nimelt loome koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant vabariigi 100. sünnipäeva puhul fondi, millest vabaühendused saavad taotleda raha kogukondade arendamiseks.

Mõistame väga hästi, et see annab eelise teistele erakondadele, kes asuvad katuseraha eest endale toetust ostma. Meie valik aga seob meid raha jagamisest lahti ja selle üle otsustab sõltumatu komisjon. Olgu siinkohal veel kord öeldud, et Vabaerakond ei toeta katuseraha süsteemi. On nende otsustega kuidas on, kaotame me reitingus või mitte, aga ühes olen kindel: sellest võidavad Eesti kogukonnad ja just nende eest Vabaerakond seisab.

Reitingunäitajat saaks iseenesest ju lihtsalt tõsta. Võtame eeskujuks teised Eesti erakonnad ja toimetame nende moodi. Üks võimalus oleks tuimalt midagi tasuta lubada, kuigi iga mõtlev inimene saab aru, et see poleks jätkusuutlik. Tasuta lõunaid pole olemas. Aga mis siis – reiting ju tõuseks.

Veel on hea mängida rahva hirmudel. Raiuda nendel päevast päeva ja jätta mulje, justkui vaid see erakond seisab selle eest, et need kartused ei saaks reaalsuseks. Jah, ka see toimiks, samas jääb märkamata, et selle suure hirmu on üles puhunud just seesama partei.

Ja loomulikult klassikaline nõks: võtta ette üks kindel sihtrühm ja keskenduda vaid neile. Igal hetkel näidata, et just «meie seisame teie eest». Aga see on ju vaid üks osa meie rahvast. Vabaerakond ei kasuta selliseid levinud taktikaid.

Jah, ühes on Vabaerakonna kritiseerijal õigus: oleme laialivalgunud. Me ei seisa väikese rühma inimeste eest, vaid soovime näha, et kogu Eesti saaks endaga hakkama. Ise saaks hakkama! Oleme aastatega ära õppinud abituse – ootame, et riik teeks meie elu paremaks. Riik on muutunud meile nagu müstiliseks rikkaks Kanada vanaonuks.

Jah, riik peabki seisma meie eest, aga me oleme unustanud, mis see riik on. See pole 101pealine Riigikogu ja vabariigi valitsus. Meie kõik kokku moodustame Eesti riigi. Kui see arusaam jõuab meie kõigini, siis on olemas just see Eesti, millele saame loota. Praegused võimuerakonnad toimetavad kindlameelselt selle nimel, et inimesteni see mõistmine ei jõuaks.

Nii saavad nad kindlustada jätkuvat võimulolemist. Mängitakse sellele, et me kõik arvaks: vaid nemad teavad, mis on rahvale hea. See lihtne, kuid väga osav manipuleerimine kannab paraku ka vilja. Neid valitakse üha uuesti tagasi – ja üha jälle ka kirutakse. Aga nende eesmärk – olla võimul ja kindlustada sinna jäämine – on täidetud.

Võimuihaluse juures ununeb, et rahvas on see, keda nad teenivad. Näoga ollakse pigem oma tagatubade poole, kes kindlustavad jätkuvat valitsemist.

Rääkides tagatubadest, pean midagi tunnistama. Ka Vabaerakonnal on oma tagatuba. Jah, seesama, kus meie poliitika sünnib. Me ei erine teistest erakondadest – ka meie tagatuba on väga omakasupüüdlik. Seal kirjutatakse meile ette, millist poliitikat ajama peame ja nii me ka tegutseme. Ainus erinevus on, et meie tagatuba ei ole kitsas ring ühiste huvidega inimesi, vaid ... Vabaerakonna tagatuba on Eesti inimesed.

Kohtume inimestega suviti telgituuridel, meil on Karikakra klubi üritused, peame avatud koosolekuid eri teemadel. Kõik selleks, et kohtuda oma tagatoaga – teiega, Eesti inimesed. Need üritused pole kunagi stiilis «Vabaerakond ütleb, mis on teile hea». Vastupidi – me tuleme ja kuulame, mis on inimestel meile öelda. Uued «tagatoa» kohtumised hakkavad juba peagi uue hooga pihta ja kannavad pealkirja «100 särtsu Eestile».

Vabaerakonna esinduskogu on erakonna parlament, kus arutame läbi kõik meile antud ideed, mõtleme mitmeid samme ette. Kõik selle nimel, et otsused, mis sünniks, oleks meie kõigi jaoks. Me ei saa endale lubada läbikaalumata valikuid, nagu seda on näiteks praegune (alkoholi)aktsiisipoliitika.

Koostöös Eesti rahvaga on sündinud juba riigitagastuskava ehk Vabaerakonna demokraatiapakett ja töös on ka tugev majanduspakett. Kõik selle nimel, et taastada meie kõigi ise hakkamasaav Eesti.

Vabaerakondlik poliitika ehk meie maailmavaade on alt üles valitsemine. Valitsemine, kus kõrgeima võimu kandja rahvas (ka omas kogukonnas) otsustab. Ja seda mitte ainult iga nelja aasta tagant, vaid pidevalt. Sest rahvana peame Eesti riigi heaolu eest ühiselt seisma. Vabaerakond annab riigi rahvale tagasi. Kohtumiseni Vabaerakonna tagatoas!

Tagasi üles