Talumehed otsustasid, et tuleb minna lahingusse. Just nende sõnadega alustab Lõuna-Eesti Postimehe aasta mõjukaimaks inimeseks valitud Ivari Padar (52) ajarännakut 1994. aastasse, mil 29aastane Navi küla mees otsustas poliitikasse minna.
Lõuna-Eesti kõige mõjukam persoon - Ivari Padar
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
8. detsember 2017, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure poliitika palliplatsile pääsemist tuli tollal Võru taluliidu tegevjuhina töötanud Padaril esialgu veel varumeeste pingil oodata. Tõsi, 1993. aasta sügisel oli ta küll üürikest aega Võru abilinnapea, kuid linnavalitsus lagunes juba paari kuuga.
Endise kolhoosi partorgi pojast sai 1994. aastal Võrumaa taluliidu tegevjuht, kus ta koos oma mentori, Rõuge mehe Jaak-Hans Kuksiga pani aluse Eesti Talurahva Erakonnale (ETRE). ETRE loodi, nagu ütles toona Kuks, esindama taluperemehi ja vastanduma 1990. aastate keskel kiiresti populaarsust kogunud Eesti Maarahva Erakonnale eesotsas Arnold Rüütliga.
Plats puhtaks!
«Ma olin üheksakümnendate alguses väga innustunud »luuaga pühkimisest«,» meenutab Padar. Kuid valijad ei tahtnud pärast kümnendi alguse vapustusi «luuaga pühkimisest» enam midagi teada, otsides tuge minevikust. Nõnda kogus 1995. aasta Riigikogu valimistel Arnold Rüütel Kagu-Eesti ringkonnas üle 17 000 hääle, millele Kuksil ja Padaril oli kahe peale kokku vastu panna vaid 1173.
Kaotanud valimised, liikus Padar edasi Tallinna, kus asus tööle rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi abina. Kui Pandist sai praeguse Tallinki eelkäija ASi Hansatee suuromanik, sai Padarist ASi HT Hulgi peadirektor, kes vastutas Hansatee laevade varustamise eest.
Niinimetatud Setu maffiaks kutsutud Enn Pandi ja Kalev Järvelille laevandusärisse Padar pidama ei jäänud, lahkudes sealt 1999. aastal – küll mitte lõplikult. Takistamaks Keskerakonna võimuletulekut, moodustasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad enne 1999. aasta valimisi liidu, võitsid valimised ning Padarist sai valitsuslaeva kapteniks tõusnud Mart Laari põllumajandusminister.
Hüpe vette tundmatus kohas
Padar pääses valitsusse, ilma et tal olnuks selja taga varasemat Riigikogu kogemust ega isegi kohta Riigikogus. Valimised läksid mehel täiesti aia taha, sest Mõõdukate nimekirjas sai ta Kagu ringkonnas kõigest 130 häält.
Vesi oli tünnis, kuhu 34aastane minister märtsis 1999 sisse kasteti, jääkülm. Pool aastat varem oli Vene rubla kokku varisenud, paisates Venemaa majanduse kaosesse, kuhu kadusid ka Eesti piimatööstuste tulud. Põllumehed vaesusid.
Padaril aga avanes võimalus laduda keerulisel ajal vundament oma edasisele poliitilisele karjäärile. Kui kolmikliit 2002. aastaks lagunes, tõusis Padar Mõõdukate esimeheks. Kuna ministrikoha kaotamise järel tal Riigikogus maandumiskohta polnud, töötas Padar 2003. aasta valimisteni nõunikuna ASis Tallink Duty Free.
2003. aasta valimistel kinnistas mees end suures poliitikas. Kagu-Eestis kogutud 5253 häält oli piirkonna parim saak. Kuid valitsusse ta Mõõdukaid tüürida ei suutnud – oli Res Publica tuleku aasta. 2007. aastani oli ta Riigikogus, osaledes küll 2004. aasta europarlamendi valimistel, kus saadud mandaadist aga loobus.
Tagasi valitsusse jõudis ta aprillis 2007, kui Andrus Ansipi teises valitsuses sai temast rahandusminister. Selja taga olid taas kord edukad valimised, sest oma koduringkonnas püstitas ta 5522 häälega uue isikliku rekordi. Kas see võis olla tema poliitilise karjääri lagi?
2009. aasta europarlamendi valimiste järel «kadus» ta mitmeks aastaks eurokoridoridesse. 2011. aasta Riigikogu valimistel tõi ta SDE-le Kagu-Eestis 3227 häält, kuid jäi Brüsselisse.
Tagasi Eestisse ja valitsusse tõi Padari 2014. aasta alguses sotside tollane esimees Sven Mikser, kes tegi temast Taavi Rõivase valitsuse põllumajandusministri. 2015. aasta valimistel kogutud 3992 häälest aga ei piisanud, et saavutada koht Rõivase teises ega ka Jüri Ratase praeguses valitsuses.
Praegu on Ivari Padar taas Brüsselis europoliitikat ajamas. Kuid võib päris kindel olla, et silmanurgast hoiab ta pilku peal arengutel kodumaal ning kui võimalus peaks avanema, liitub ta sisepoliitika lahingutega, kuhu Võrumaa talumehed ta 1994. aastal saatsid.