Monika Rogenbaumi sõnavõtt Valga valla volikogus

Monika Rogenbaum Foto: Sirje Lemmik / Lõuna-Eesti Postimees

Tänan võimaluse eest rääkida. Kõnelema ajendab mind asjaolu, et olen häiritud. Kohe päris häiritud sellest, kuidas siin volikogu saalis asju sisuliselt ei käsitleta ja mingi kummaline nähtamatu käsi näib protsesse juhtivat.

Tänan võimaluse eest rääkida. Kõnelema ajendab mind asjaolu, et olen häiritud. Kohe päris häiritud sellest, kuidas siin volikogu saalis asju sisuliselt ei käsitleta ja mingi kummaline nähtamatu käsi näib protsesse juhtivat.

Jah, ma olen maalt. Kuluaarides liiguvad kõiksugused jutud ja e-kirjad. Ma ei ole kogu oma elu jooksul kokku puutunud sellise manipulatsiooni hulgaga nagu viimase pooleteist kuu jooksul. Maasaadikud ei hoomavat volikogu tööstiili, valdades toimusid kohvitoad ja nüüd need n-ö hobusega linna tulnud ei suuda lihtsalt asjadest aru saada. Pean oma kohuseks need väited üheselt ümber lükata. Toon teile näited ikka oma kodukohast, aga tean, et sarnaselt saaksid väita mitmed väikevaldades senini toimetanud inimesed. Kui nad vaid võtaksid sõna. Meil oli sõna- ja arvamusvabadus ning asjad räägiti läbi ja lepiti kokku.

Taheva Vallavolikogu viimases koosseisu oli kaks IRLi liiget, üks Reformierakonna liige ja neli parteitut. Viimastel valimistel võitis nimekiri, mis kandis IRLi nime. Teine ehk Reformierakonna nimekiri sai ühe koha. Laual oli reaalne võimalus, et reformierakondlane Tõnu Must oleks võinud asuda Taheva Vallavolikogu esimehe kohale. Tõnu oma hõivatuse tõttu sellest pakkumisest loobus. Mind on mitu korda valitud Taheva vallavanemaks. Iga kord olen ma seejuures volinikele südamele pannud, et mõelgu hästi järele ja kui on keegi parem kandidaat, siis valigugi nad tema poolt. Vähemalt väikses vallas vajatakse võimalikult head tegevjuhti, et hakkama saada kõige sellega, mida ühelt omavalitsuselt oodatakse ja nõutakse. See ei olnud seal kaugeltki mugav amet, see oli tööhobuse roll.

Olin volinike autojuht, kui eelmisel aastal ühinemishääletusele siia Valga linna tulime. Tollane volikogu liige Andres Rõõmus küsis, kas me lepime kokku, kuidas hääletada. Vastus talle oli, et ei, kuna tegemist on nii tähtsa ja põhimõttelise küsimusega, siis volikogu liige peab olema igas mõttes oma otsuses vaba ja tuginema absoluutselt oma siseveendumusele. Seitsmest volikogu liikmest üks hääletas ühinemise vastu.

Selle mehe nimi on Kalev Raudsepp ja ta oli ja on siiani veendunud, et ühinenud omavalitsusest hajaasustusega piirkondadele midagi head ei tõuse. Mina olen olnud tema suurim oponent ja siiani veendunud, et haldusreform oma olemuselt ja printsiibis on ikka õige asi. Ja ma olen kaitsnud Valga suunas ühinemist. Aga praegune vähem kui kahekuune tegelikkus on selline, et Kalevi ees tuleb mul pilk häbiga maha lüüa. Loodan tõesti, et kunagi tuleb aeg, mil mind rehabiliteeritakse.

Väikses vallas oli volikogu roll suur, isegi struktuuri pani volikogu komakohaga paika ja sotsiaalmajja ei kolinud enne ükski üürnikki, kui volikogu oli ta sisse lubanud. Vallavalitsus toimetas täpselt selles raamistikus, mis oli ette seatud. Ma ei taha öelda, et suures vallas nii peaks tegema, see ei olegi reaalne. Aga palun lõpetada õiendamine väikevaldade kallal, tööd tehti nende ressursside ja võimalustega, mis olemas olid ja sageli tuli üle oma varju ka hüpata.

Kohalikud teemad ei vaja lahendamiseks koalitsiooni ja opositsiooni. Mis sellest määratlusest on Valga vallas head tõusnud? Ühed peavad end teistest paremaks, aga kvaliteet ei jõua kuidagi järele. Olgu, kohad ja palgad saavad jaotatud ja kõik saavad aru, kelle käes on jäme ots. Aga mis on see maailmavaateline erinevus, mis meid, volikogu liikmeid, eristab tehes oma saadikutööd?

Praeguseks on see vist küla- ja asumiliikumise komisjoni moodustamise teema – mina olen veendunud, et see annab vallale palju juurde ja koalitsioon on veendunult selle vastu. Jah, see on küll mingis mõttes poliitiline valik, kas teha või mitte. Või on see mingi kius, vimm, vana tüli, mille varjus tegelikult kedagi karistatakse? Valla põhimäärus ja muud alusdokumendid, mille juures me ju alles oma tööga oleme – kas volikogus on liikmeid, kes on seisukohal, et need peavadki olema viletsad? Mis pistmist on meie tööl asjaoluga, kust erakonnast keegi on? Ei tasu kurta, et Keskerakonda nahutatakse tema nime pärast. See ei ole tõsi. Keskerakond on kohapealsete valimiste võitja ja punkt.

Muutunud Keskerakond on Eestis küllaltki palju tunnustustväärivat korda saatnud. Aga see ei laiene automaatselt kohalikule tasandile, need on võõrad suled. Volinik saab loodetavasti oma tööle hinnangu ikka panuse järgi. Põlvkondade kaupa õpetatakse lapsi, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui linnas oli tõesti komme jätta keegi opositsiooni, isolatsiooni ja infovaegusesse, siis kas meie uues vallas peab ka nii olema? Mina ei taha soiguda enne järgmisi valimisi, et ma ei saanud siin midagi teha, kuna mind heideti pikemalt mõtlemata opositsiooni ja seal mina siis vaikselt oma aja ka ära tiksusin. Te ju peaksite teadma, et keegi ei ole igavesti koalitsioonis ja keegi ei jää igavesti opositsiooni. Neid samu kaasarääkimise ja -mõtlemise õigusi, mida tuleb väga suure vaevaga välja kangutada isegi juhul, kui seadus need otsesõnu ette näeb, võib teil kõigil üsnagi ootamatult endalgi vaja minna.

Minu suhtes rakendatakse siin saalis ülimat nõudlikkust. Peaaegu iga lause peab olema ehitud paragrahviga ning veel parem, kui Riigikohtu lahend oleks ka juurde panna. Sellist nõudlikkust ei rakendata isegi vallavalitsuse suhtes, kus ometi terve aparaat toimetab ja kompetentsi on mäe jagu. Seda me ju maalt linna poole vaadates eeldasime, sellepärast me ühinemist toetasime, et põlve otsas toimetada ei olnud enam võimalik. Nõus, mulle ei pea tegema allahindlusi – reeglid on reeglid. Aga reeglid on austustväärivad siis, kui need kõigile kehtivad.

Teen ühe vägagi apoliitilise ettepaneku ka. Palun leida võimalused volikogu liikmete koolitamiseks ja edaspidi laiendada seda mõtet ka komisjonide liikmetele. Komisjoniliikmete puhul palun alustada revisjonikomisjonist. Eks meil tuleb kõigil ju harjuda ning teadmiste omandamine või värskendamine aitab oma rolli siin volikogus ehk paremini lahti mõtestada. Minul vähemalt kindlasti. Eelmisel istungil ütles volikogu liige Ivar Unt, et Valga volikogu ei peaks enam olema kummitempel – võtame siis teda kuulda ja tegutseme sellest printsiibist lähtudes.

Tänan tähelepanu eest!