Uus aasta tõi hulga seadusemuudatusi ka sotsiaalvaldkonnas. Retseptiravimid on nüüd taskukohasemad ja inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde.
Muudatused arstiabis: hüvitised suurenevad, järjekorrad lühenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiendavat ravimihüvitist saavad nüüd kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest aastas vähemalt 100 eurot. Siiani oli piirsumma 300 eurot. Kindlustatud inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega ravimi väljaostmisel. Haigekassale avaldust esitada ei ole vaja. Ravimiostudeks kulutatud summat saab näha ka portaalis eesti.ee.
Arvesse ei võeta kulutusi, mis tehtud käsimüügirohtudele ja retseptiravimitele, millele ei kehti haigekassa soodustus, samuti meditsiiniseadmetele.
Ühtlustati ka nii-öelda retseptitasu, mida tuleb iga retseptiravimi ostmisel tasuda – see on nüüd kõikidele retseptidele 2,5 eurot. Oma ravimid saab nüüd soodsamalt kätte umbes 125 000 inimest.
Tõuseb hambaravihüvitis
Kõik ravikindlustusega täiskasvanud saavad nüüd aastas 40 eurot hambaravihüvitist varasema 30 asemel, kusjuures patsient ise tasub vähemalt poole arvest. Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures ning see kehtib esmavajalikule ravile. Selle eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on arstil õigus küsida patsiendilt visiiditasu kuni 5 eurot.
Keerukate haigustega, näiteks diabeediga inimesed, kes hambaravi rohkem vajavad, hakkavad saama 85eurost hüvitist.
1. jaanuarist rakendus mitterahaline proteesihüvitis, mida inimesed saavad kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast.
Proteesihüvitise summa on kolme aasta peale 260 eurot. See kehtib kõigile osalise või puuduva töövõimega inimestele, pensionäridele ning üle 63aastastele ravikindlustatutele.
Haigekassasse lisandus üle 30 miljoni euro
Tervishoiureformi tulemusel lisandus haigekassa eelarvesse sel aastal 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sealhulgas 7000 operatsiooni rohkem kui mullu. Lisandub võimalusi vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb ravimite ja ravi kättesaadavus.
Haigekassa hakkab rahastama uusi ravimeid neeru-, rinna- ja eesnäärmekasvaja raviks ning suurendab ligi 5400 ravijuhu võrra vähiravi vastuvõtte. Uue teenusena rahastab haigekassa nahavähi avastamiseks digitaalset dermatoskoopiat.
Eestis on seni rinnavähi varase avastamise uuringule kutsutud naised vanuses 50–62, nüüdsest aga ka kuni 69aastased naised. Tänavu kuulub sõeluuringusse üheksa gruppi: aastatel 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 sündinud naised.
Paraneb lastehaiguste ravi kättesaadavus, sest kokku suureneb pediaatria ja lastekirurgia rahastamine 5,5 miljoni euro võrra ehk ligi 6500 ravijuhu võrra.
Kasutusele võetakse uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme vaktsiiniannusega. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate süstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles kolme kuu vanuselt.
Lisaks hakatakse tänavu pakkuma 12–14aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki.
Uue põlve- või puusaliigese saab sel aastal kuni 3600 inimest, mis on pea 600 inimest rohkem kui mullu. Nende operatsioonide järjekorrad lühenevad kuni 10 kuu võrra. Rohkem operatsioone tehakse ka silmakae raviks. Kui seni on aastas tehtud ligi 13 000 silmakae operatsiooni, siis sel aastal tehakse neid kuni 5000 võrra rohkem.
RAVIMIHÜVITIS
Soodusretseptiga ostetud ravimite hüvitamisel kehtivad järgmised põhimõtted:
- kui summa jääb aastas alla 100 euro, täiendavat hüvitist ei maksta;
- kui summa on aastas 100–300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületavast osast 50%;
- kui summa ületab aastas 300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%.
Näide: kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, saab ta haigekassalt 100 eurot ületavalt summalt ehk 150 eurolt soodustust 50 protsenti ehk 75 eurot.
Allikas: sotsiaalministeerium