Kommentaar: Kiiret pole

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Paljud õigeusklikud tähistasid nädalavahetusel vana kalendri järgi Kristuse sündimise püha ehk jõule ehk talsipüha, nagu seda Setumaal kutsutakse. Juliuse kalender, mille järgi Eesti tõtlik argielu enam ammu ei käi, on Setumaa sügavustes endiselt au sees.

Ratsionaalset põhjendust, miks vana kalender õigeusu maailmas endiselt osaliselt käibel on, pole. Igapäevane elu käib nii õigeusklikel kui ka preestritel ammuilma Gregoriuse ehk uue kalendri järgi, ent ometi kogunevad nad tähistama jõulupüha, kui teistes kirikutes kolmekuningapäev peetud ja kuusk välja viidud.

Maailma vanimaks ristiusu kirikuks nimetav ortodoksi kirik pole tahtnud uue kalendri kasutuselevõtuga ülemäära kiirustada. Kui Eestis mindi ametlikus asjaajamises uuele kalendrile üle 1918. aasta veebruaris, siis õigeusu kirikus on selles küsimuses ka sajand hiljem käimas veel üleminekuperiood. Jõule tähistatakse Juliuse kalendri järgi jaanuaris (tegelikult ka detsembris), ent ülestõusmispühad tulevad Gregoriuse kalendri järgi.