Põlva: Kirikukülast kasvas välja maakonnakeskus

FOTO: Maarius Suviste / Lõuna-Eesti Postimees

  • Vabariigi 5. aastapäeva pühitsemine Põlvas kujunes suurejooneliseks.
  • Keset alevit seisis kirik ja selle ees oli plats, kus juhtus igasuguseid asju.
  • Kahekümnendatel aastatel Põlvaga veel raudteeühendust ei olnud.

Kui veel tsaariajal oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla, siis Eesti Vabariigi ajal hakkas alevik kasvama. Suurem hoog tuli sisse kolmekümnendatel, mil Põlva sai raudteejaama ja hoogustus ehitamine.

«Vabariigi 5. aastapäeva pühitsemine Põlvas kujunes suurejooneliseks rahvalikuks meeleavalduseks,» kirjutas Postimees 1923. aasta veebruaris. Rahvast oli kogu kihelkonnast murruna kokku tulnud. Lehvivate lippude all suunduti pikas rongkäigus kirikusse, mis ei suutnud kõiki pidulisi ära mahutada.

Seltsimajas kandis kohalik sega- ja meeskoor ette rea kodumaalaule, järgnes isamaa-hümnus. Leht kirjutab, et rahvast oli nii palju, et isegi kõik seltsimaja kõrvalruumidki olid täis kiilutud. Õhtul etendati seal päevakohane näitemäng.

Loe ka neid

Tagasi üles