Põlva: Kirikukülast kasvas välja maakonnakeskus

Maa­rius Suviste
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Maarius Suviste / Lõuna-Eesti Postimees

Kui veel tsaariajal oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla, siis Eesti Vabariigi ajal hakkas alevik kasvama. Suurem hoog tuli sisse kolmekümnendatel, mil Põlva sai raudteejaama ja hoogustus ehitamine.

«Vabariigi 5. aastapäeva pühitsemine Põlvas kujunes suurejooneliseks rahvalikuks meeleavalduseks,» kirjutas Postimees 1923. aasta veebruaris. Rahvast oli kogu kihelkonnast murruna kokku tulnud. Lehvivate lippude all suunduti pikas rongkäigus kirikusse, mis ei suutnud kõiki pidulisi ära mahutada.

Seltsimajas kandis kohalik sega- ja meeskoor ette rea kodumaalaule, järgnes isamaa-hümnus. Leht kirjutab, et rahvast oli nii palju, et isegi kõik seltsimaja kõrvalruumidki olid täis kiilutud. Õhtul etendati seal päevakohane näitemäng.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles