Vallavanem taunib elutähtsate teenuste kaotamist piirialadelt (2)

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga vallavanem Margus Lepik on seisukohal, et piirialal peab olema haigla, mis oma teenustega oleks igati kaetud.
Valga vallavanem Margus Lepik on seisukohal, et piirialal peab olema haigla, mis oma teenustega oleks igati kaetud. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Avaldame Valga vallavanema Margus Lepiku kommentaari Valga haigla sünnitusteenuse sulgemise kohta.

Eesti riik on pidevas arengus ja on selge, et avalikud teenused peavad olema efektiivsed ning kättesaadavad seal, kus inimesed neid tarbivad. Ümberkorraldused on mõistetavad ja vajalikud. Kahjuks on pidevad reformid, sealhulgas riigireform ja erinevad valdkondlikud reformid, minemas inimestest ees, mitte järel nagu eeldada ju võiks.

Valgamaa ja teised Kagu-Eesti maakonnad on järjest pidanud võitlema keskustes vastu võetud teenuste kadumise otsuste vastu. Sünnitusteenuse olemasolu või kadumine on järjekordne näide selles pikas reas.

Nagu jõupositsioonil olevatele riigiasutustele tavapäraseks on saanud, on ka haigekassa omavalitsusega otse suhtlemise asemel valinud teavitamise läbi ajakirjanduse. Teades antud teema tundlikkust, oleks eeldanud avatud läbirääkimisi, mitte lugeda otsustest ajalehes.

Omavalitsuse poolt tahan rõhutada - Valga haigla sünnitusosakonna olemasolu ei ole üksnes tervishoiupoliitiline otsus. Tegemist on lisaks regionaalpoliitikale, Valga puhul ka juba piiriüleste teenuste pakkumise küsimusega, mida ei saa otsustada ei haigekassa ega haigla nõukogu.

Neid teemasid on arutatud kahe riigi valitsuste tasemel ja Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamise valitsuskomisjonis. Valga haigla sünnitusosakonna saatust puudatavad otsused peab tegema vabariigi valitsus.

Elutähtsaid teenuseid piirialadelt ei tohi kaotada. See ei ole üksnes kogukonna küsimus ega meditsiinivaldkonna ja haigla majanduslik otsus, vaid tegemist on laiemalt ka siseturvalisuse küsimusega piirialal. Piirialal peab olema haigla, mis oma teenustega oleks igati kaetud. Mõelda tuleb sellele, kuidas Valgas viis aastat tagasi sadade kaupa sünnitanud lätlannad siia tagasi tuua.

Kõigi selliste teenuste kadumise tagajärjel oleme nõutud, miks eestlased ühel hetkel teenuseid teistest riikidest tarbima hakkavad ja riigil teatud maksud saamata jäävad. Vahel on mõttekas teha majanduslikult ebasobivaid otsuseid, et suuremat kahju tulevikus ära hoida.

Riigikogus on loodud Valgamaa toetusrühm, mille liikmetel on võimalus pärida valitsuse liikmetelt aru, kas sünnitusosakonna sulgemine Valga haiglas on regionaalpoliitiliselt põhjendatud otsus või mitte. Nüüd on toetusrühmal koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga võimalik tõestada, milleks nad sinna on valitud.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles