Maanteeamet: Rööprähklemine on müüt, mobiiltelefon ja autorool ei kuulu kokku!
23. märts 2018, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta suvel läbi viidud küsitlusuuringu andmetel toimub kõrvaliste tegevuste tõttu Eestis iga päev keskmiselt viis liiklusõnnetust ja 72% autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutanud. Rööprähklemine on aga müüt ning aju ei suuda üheaegselt ja veatult tegeleda kahe tähelepanu nõudva tegevusega, kirjutab maanteeamet.
Sõidukit juhtides tuleb keskenduda 100-protsendiliselt liiklusele, sest kõrvaliste tegevustega tegelemine häirib meeli (nt nägemine ja kuulmine), juhi tähelepanu hajub ning liiklussituatsioonide taju väheneb. „Liiga kergelt kipuvad meil ununema iseendale seatud eesmärgid, muuhulgas mitte rääkida telefoniga autoroolis. Ühel hetkel avastame end vabandusi otsides „ainult see üks kord veel“, „ma tean, et ei tohi, aga ma olen väga hoolikas“ või „minu kõnet oodatakse“. Rääkides ise autoroolis telefoniga, õpetame ka lastele, et telefoni kasutamine liikluses on okei. Kas me aga soovime anda sellist sõnumit anda neile, kellele peaksime olema eeskujuks?“ küsib Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kai Kuuspalu.
Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa sõidukijuhtidest oskavad enda arvates hinnata, millal on ohutu sõidukit juhtides telefoni kasutada. Reaalsuses tuleb siiski mõista: liikluses on kõrvalised tegevused ohtlikud, sest on teaduslikult tõestatud, et inimene ei suuda samaaegselt ja veatult kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada. Tähelepanu lülitub pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet sealjuures langeb. Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida ei suuda aju otsustada, kumb kahest tegevusest on elulise tähtsusega ja nii võibki juhtuda, et ohuolukorrale ei reageeri aju piisavalt kiiresti.
Sel aastal on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üheks põhjuseks oli kõrvalised tegevused sõidu ajal. „Kõrvalised tegevused autoroolis tapavad ja jäävadki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlikud need on. Ei ole turvaline, kui sõidu ajal hakatakse näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud kui juhib sõidukit, siis ta paneb vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Kokkuvõttes peavad kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele mõtlema kõik liiklejad. Liikluses on meil vaja kõiki meeli ning kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäijale ja jalgratturile on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamine, siis tuleb enne teeületust veenduda selle ohutuses.
Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Kui juhid, siis juhi“ kestab 12. märtsist 9. aprillini. Kampaania eesmärk on kinnistada teadmist, et kõrvaliste tegevustega tegelemine roolis on ohtlik ning inimene ei suuda kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada samaaegselt ja veatult. 5. aprillil toimub kolmandat korda üle-eestiline mobiilivaba päev, mille eesmärk on kutsuda liiklejaid vähemalt sellel päeval liikluses mobiiltelefonist loobuma.