Pühapäeval mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsiküüditamise aastapäeva puhul tuleb mälestusmiiting ka Valgamaal Keeni raudteejaamas.
Märtsiküüditamise aastapäeva puhul tuleb mälestusmiiting ka Valgamaal Keeni raudteejaamas. Foto: Eleri Lõhmus / Valgamaalane

Pühapäeva õhtul süüdatakse üle Eesti küünlad mälestamaks märtsiküüditamise ohvreid.

Kell 17 toimub mälestustseremoonia Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil. Kell 18 süüdatakse küünlad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Mälestusüritusi toimub üle kogu Eesti.

Pühapäeval möödub 69 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 Eesti inimest. Enam kui pool sajandit hiljem mõtiskletakse jätkuvalt selle üle, kas, miks ja kuidas mälestada inimsusvastaste kuritegude ja küüditamise ohvreid nooremate põlvkondade seas.

Küünalde süütamise algatasid 2010. aastal MTÜ Tulipisar noored ning mälestuspäeva korraldusel osalevad ka teised inimõiguste-, ajaloo- ja noorteühingud.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Britt Järveti sõnul on oluline, et noored mälestuspäevadel järjepidevalt osalevad, et tulevased põlved oma ajaloo ja saamisloo suhtes ükskõikseks ei muutuks. «Aitame mäletada, et ei peaks tulevikus kahetsema,» sõnas Järvet.

«Inimeste vägivaldne kodunt kiskumine, vangilaagrisse või asumisele saatmine, ka tapmine on osa Eesti lähiajaloost ja selle mõju inimeste elule on tuntav tänapäevalgi. Meenutades minevikku mõistame kõige paremini, miks oleme täna sellised, nagu oleme. Hirmust oleme üle saanud, kuid haavad on alles. Meie rahva loo meenutamine on eriti teemakohane just Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal,» selgitas Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

«Oleme ühiskonnana valmis mäletama ja arutama märtsiküüditamist ja teisi 20. sajandi koledusi mitte põhjusel, et oleme hirmul ja ebakindlad, vaid sellepärast, et tegemist on harukordse kogemuse ja teadmisega, mis aitab ära tunda kallilt kätte võidetud vabadust ohustavaid nähtusi ning neile üheskoos vastu seista,» ütles Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

«Siberi igikeltsa maetute mälestuseks, tagasitulnutele austuse märgiks süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad. Süüdates küünlad, ei soovi me külvata musta masendust, vaid läita tuli meie südameis, mis on täis imetlust ja tänutunnet inimeste vastu kes hukkusid, aga ei paindunud. Oleme tänulikud mälestuse hoidjatele,» sõnas Eesti represseeritute ühinguid koondava Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Tallinnas Vabaduse väljakul kuvatakse 32 000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati. Sealhulgas need, kes vangistati, põgenesid või olid sunnitud end varjama ning need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid.

Projektsiooni on kokku pannud tuntud videokunstnik Taavi Varm. Video projektsioon kujutab endast mälestust nendest inimestest, kes siis ja praegu jätavad hüvasti oma lähedastega, kes küüditati Siberisse. Kuues erinevas keeles on võimalik näha lühiülevaadet 1949. aastal toimunust.

Et küüditamise aastapäeva puhul oleks võimalik väljendada oma hoiakut ka sümboolselt, on loodud sümbol – mustvalge Lootuse lill. Sellega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu. Mälestuspäeva küünalde süütamisel jagatakse lootuse lillega rinnamärke kõigile soovijatele.

25. märtsil 1949. aastal küüditasid Nõukogude Liidu võimud Siberisse rohkem kui 22 000 eestlast. Enamik küüditatuid vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal, mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki. Baltimaadest deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku 95 000 inimest. 2019. aastal möödub vägivaldsest sündmusest juba seitsekümmend aastat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles