Eelmisel aastal juhtus Eestis 41 elektriga seotud õnnetust, milles hukkus üks inimene, tõsisemaid vigastusi sai kolm ja kergemaid 39 inimest. Kaks õnnetust juhtus ka Võrumaal.
Võrumaal juhtus kaks elektriõnnetust
27. märts 2018, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadaolevalt olid mõlemad Võrumaal juhtunud õnnetused kergemate tagajärgedega: keegi nendes elu ei kaotanud ega saanud ka tõsiselt viga. "Mõlemal juhul põhjustas õnnetuse rike elektriseadmes," täpsustas tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma. Valga- ja Põlvamaal elektriõnnetusi ameti andmetel ei toimunud.
Võrreldes 2016. aastaga oli mullune statistika oluliselt rõõmustavam. Õnnetusi juhtus 13 võrra vähem, hukkunute arv vähenes kolme ja tõsiselt vigastatute oma viie võrra.
Lapsed elektriga pahuksis
Positiivsena saab välja tuua ka kuni 3aastaste lastega toimunud õnnetuste olulise vähenemise – 2016. aastal leidis aset 11 ja 2017. aastal 5 sellist õnnetust.
Valgamaalgi on viimastel aastatel väikelapsed elektriga pahuksisse sattunud. Näiteks 2016. aastal torkas üks laps kodus metallist eseme pistikupessa ja sai selle tagajärjel tervisekahjustusi. Tegu on paraku tüüpilise õnnetustega väikelaste puhul.
Õnnetustel ühised jooned
Mullused õnnetused toimusid erinevatel asjaoludel ja põhjustel. Ühiseid jooni nende vahel siiski võib leida: ohutusnõuete eiramine, hooletus ja mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Õnnetused leidsid aset näiteks elektri- ja remonditööde tegemisel, katkiste juhtmete või pistikupesade tõttu, mittekorras või oludele sobimatute elektriseadmete kasutamise tõttu, välgulöögist.
78% elektriõnnetustest toimus olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, 22% olid tööõnnetused. Ka tööõnnetusi oli mullu vähem kui 2016. aastal: nende hulk vähenes kaheteistkümnelt üheksale. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine töö tegemisel.
PEA MEELES
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistuse ja pädevusega spetsialistid;
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.
Allikas: tehnilise järelevalve amet