Praxis viib sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi üle-eestilist lapse õiguste ja vanemluse uuringut. Alates märtsist küsitletakse üle Eesti 1000 täiskasvanut ja 1000 kooliõpilast, et välja selgitada, milline on Eestis inimeste teadlikkus lapse õigustest.
Praxise analüütiku Helen Biini sõnul viiakse nii ulatuslikku lapse õigusi ja laste erinevaid elutahke käsitlevat uuringut Eestis läbi juba teist korda. Kui 2012. aastal oli tähelepanu peamiselt laste kaasamisega seotud küsimustel, siis nüüdse uuringu keskpunktis on suuresti laste suhted kodus, koolis ja ka ühiskonnas laiemalt.
«Näiteks annab uuring meile infot selle kohta, kui palju lapsed ja vanemad omavahel suhtlevad, mida nad koos teevad ja kui rahul nad selle korraldusega on? See on eriti oluline ja huvitav olukorras, kus laste ja vanemate omavahelist igapäevast suhtlust vahendavad ja kohati asendavad erinevad nutiseadmed ja tehnika,» tõi Helen Biin välja tänavuse uuringu põhiküsimused.
Teine fookusteema, millele monitooring keskendub, on abi vajava lapse märkamine - mida inimesed teeksid või on teinud, kui märkavad last, kes on ilmselgelt hädas või hooletusse jäetud. Helen Biini sõnul tõi 2012. aasta uuring välja, et sageli ei oska täiskasvanud võtta seisukohta, kas võõras laps vajab abi ega teata, et abivajavast lapsest teatamine näiteks lastekaitsetöötajale või politseile on iga inimese kohustus. «Vaid pooled täiskasvanud elanikkonnast olid 2012. aasta küsitlustulemuste järgi täiesti nõus, et iga kodaniku kohustus on abi vajavast lapsest märku anda. Tänavune laste õiguste uuring peaks näitama, kas täiskasvanute teadlikkus on paranenud ja mida saaks teha selleks, et hädas olevad lapsed ei jääks ühiskonnas nähtamatuks,» selgitas Biin.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul on lapse õiguste ja vanemluse regulaarne seiramine vajalik, et kujundada lastekaitsesüsteemi ning laste- ja perepoliitikat. Uuring on unikaalne, sest võtab vaatluse alla nii täiskasvanute kui ka laste vaatepunktid, nende teadlikkuse, hoiakud ja kogemused. Pirjo Turk rõhutas, et uuringu õnnestumiseks oodatakse nii haridusasutuste, lapsevanemate kui ka laste koostööd ja abi: «Kuna laste küsitlemine toimub 4.-11. klassi laste seas koolides üle Eesti, siis on küsitlustöö õnnestumiseks väga tähtis, et koolid, kus küsitlusi läbi viiakse, leiaksid võimaluse ja aja, et lapsed saaksid küsimustikke täita. Lapse õiguste uuring annab meile väärtuslikku teavet, mida tähendab olla laps 2018. aastal Eestis. Oleme kõigi küsitluse valimisse sattunud täiskasvanute ja laste panuse eest väga tänulikud, sest kokkuvõttes aitavad nende vastused muuta meil Eesti ühiskonda pere- ja lapsesõbralikumaks.»
2012. aasta monitooringu põhitulemused:
• Pea pooled lastest olid kogenud koolis kiusamist, iga neljas oli langenud varguse ohvriks ning 13% lastest oli näinud kodus pealt vägivalda.
• Iga kolmas laps elas oma isast lahus ning enam kui pooled neist lastest soovisid eemal elava vanemaga sagedamini kohtuda.
• Vaid pooled täiskasvanud olid täiesti nõus, et iga inimese kohustus on teatada politseile, sotsiaaltöötajale või mõnele teisele abi andvale asutusele abi vajavast lapsest. Kõige rohkem oldi valmis teatama, kui lapse vanemad on ära kolinud ja lapse üksi jätnud, üksi kaubanduskeskuses või tänaval nutvast lapsest. Kõige vähem julgeti teada anda juhtudest, kui oli tarvis ise hinnang anda, kas laps vajab abi või mitte.