Suuremates linnades tegutsevatele haruapteekidele tuleb anda piisav üleminekuaeg, et viia oma tegevus kooskõlla uue seadusega. Kui riik üleminekuaega ei võimalda, peab riik arvestama kahjunõuetega, sõnab Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige Timo Danilov.
«Apteegireformi omandinõuded tekitasid olukorra, kus mitte-proviisoritest omanikud ei saa haruapteeke üldapteekideks ümber struktureerida, sest neile ei väljastata enam üldapteegi tegevusluba,» selgitas Danilov. «Probleemseid haruapteeke oleks praktikas üldjuhul lihtne päästa, sest üldapteekide nõuded on neil tänaseks juba täidetud. Kahjuks omandipiirangu tõttu ainult nõuetele vastavusest ei piisa.»
Sundseisus ei ole Danilovi sõnul üksnes apteegiketid, vaid ka klassikalised proviisorapteegid, kus kõik omanikud on proviisorid, kuid ühelgi neist pole enamusosalust.
«Haruapteekide keelu eesmärk oli tõsta linnas kõigi apteekide nõuded kõrgemale ehk üldapteekide tasemele ning seeläbi parandada apteegiteenuse kvaliteeti,» rääkis Danilov. «Kahjuks töötab keeld praktikas oma eesmärgile otse vastu. Kõrgema teenusestandardi saavutamise asemel tuleb apteegid hoopis sulgeda. Vähem apteeke halvendab aga kindlasti ravimite kättesaadavust.»
Ta kinnitas Lõuna-Eesti Postimehele, et haruapteekide sulgemine puudutab praeguse seisuga teiste seas ka näiteks Põlvat ja Räpinat. Samas avaldas ta lootust, et ehk nii kaugele asi siiski ei lähe. "Eesti Apteekide Ühendus teeb tööd selle nimel, et suletavate apteekide arv oleks võimalikult väike ja et riik mõistaks probleemi tõsidust."
Danilovi sõnul on EAÜ ettepanek ühtlustada haruapteekide keelu üleminekuaeg apteegireformi üldiste tähtaegadega. »Lisaks tuleb anda kõikidele haruapteekidele, sõltumata nende omanikust, üleminekuperioodi kestel uuesti võimalus end üldapteegiks ümber struktureerida."
Probleemi lahendamata jätmine tähendab tema kinnitusel kardetavasti rahalisi kahjunõudeid riigi vastu. EAÜ hinnangul võib nõuete kogusumma ulatuda 53,6 miljoni euroni.