Arvamus: Makse maksame kõik ühtmoodi, soovime ka võrdselt teenust saada

Tiina Tuhkanen-Kostrova (keskel) on noor ema, kes töötab Valga haiglas õena. Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Valga haigla patrioot Tiina Tuhkanen-Kostrova küsib arvamusartiklis, miks sünnitusosakonna sulgemise läbirääkimised kohalikega algasid alles hiljuti, kuigi haiglate võrgustumine otsustati aastaid tagasi.

Aastal 2014 Postimehes ilmunud artikkel kajastab haiglavõrgu arengukava, mis kehtib aastani 2020. See räägib haiglavõrgu arendamise initsiatiivi andmisest suurhaiglatele, kahe tippkompetensikeskuse ja tervisekeskuste arendamisest. Teisisõnu suurhaiglad ostavad üldhaiglad ehk väikehaiglad kokku ja muutuvad enamusosanikeks. Üldhaiglate võrgustumise lõpu ajaks märgiti 2022. aasta. Toona sai haiglate võrgustumine valitsuselt heakskiidu. Euroopa Liidust taotleti suurhaiglatele suuri rahasid.

Toodi välja ka see, et Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kliinikum peaks võtma suurema vastutuse. Neil lasub kohustus, et arstiabi kättesaadavus  ja olemasolu eri maakondades oleks järjepidevalt tagatud ning jätkusuutlik, ning nad saaksid anda maakondlikele haiglatele ja tervisekeskustele kompententsi juurde. Tulemus ei pidanud olema haigate kokku otsmine, vaid regioonikeskuse arengukava järgi tegutsemine.

Artiklis öeldi välja, et Valga haigla ei peaks kaduma. Peaks tegema kokkulepped lepingus erialade osas, aga need võivad ajas muutuda.

Siit kerkib üles palju küsimusi. Kui aastal 2014 võttis valitsus vastu sellised otsused, siis kuidas on see võimalik, et praegused valitsuse liikmed ei tea asjadest mitte midagi? Sünnitusosakondade sulgemine algas juba mõnda aega tagasi, nüüd on teema jõudnud Valga ja Põlva haiglani, aga valitsus ei tea siiamaani, mis riigis toimub ja miks toimub?

Kuidas on võimalik, et siiani on asjad läbi rääkimata? Mismoodi haiglateenused edasi toimivad? Kas töökohad Valgas sälivad? Mis teenused ja mis mahus kohapeal säilivad? Kuidas toimivad teenused, mis suunatakse suurhaiglasse? Kuidas tagatakse transport? Ööbimised? Kes katab kõik sõidukulud? Ühtegi osakonda, eriala ega haiglat ei tohiks sulgeda enne, kui kõik asjad on detailideni läbi räägitud ja kõik põhjalikult kokku lepitud.

Kui otsus reformida tervishoidu on vastu võetud 2014 aastal, siis miks siiani pole toimunud produktiivseid läbirääkimisi? Miks pole juba varem läbirääkimistesse kaasatud kohalikku omavalitsust ja kogukonda? Tervishoiu küsimused on regionaalpoliitilised ja puudutavad kõiki, kes siin elavad, seega pole mõeldav, et elame küll Valgas, aga saame kõigest teada meedia vahendusel. Sünnitusosakonna sulgemise mõte on ilmekas näide.

Teine tahk asja juures on see, miks riik on jätnud haigekassale nii vabad käed otsustada, kuidas riigi rahasid kasutada? Maksame makse kõik ühtmoodi, seega soovime teenust ka võrdselt saada. Igal aastal võib meie jaoks tulla mõni ootamatu üllatus, kuna haigekassaga leping tehakse üheks aastaks.

Kas oleks ehk võimalik lõpuks kokku leppida, mis teenused on elutähtsad ja vajalikud kindlasti säilitada üldhaiglates ja mis mahtudega need säilitada, ning neid teenuseid ka püsivalt rahastada, mitte ainult ühe aasta kaupa? Kokku leppida sedasi, et ka kohalik omavalitsus ja kogukond oleksid rahul ja asjadega käekäiguga kursis.