Valga sünnitusosakond suletakse 1. juulist

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrumaal sündis läinud kuul 22 ning Valgamaal 19 last. Foto on illustratiivne.
Võrumaal sündis läinud kuul 22 ning Valgamaal 19 last. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga haigla nõukogu arutas täna Tartu ülikooli kliinikumis Valga sünnitusosakonna sulgemist ja otsustas, et osakond suletakse 1. juulist.

Tartu ülikooli kliinikumis toimus nõukogu koosoleku järel pressikonverents, kus kliinikumi esindajad vastasid kohaletulnute küsimustele.

Pressikonverentsil oli kohal ka Valga sünnitusosakonna kaitsjate esindaja Tanel Valk, kes esitas Karrole teravaid küsimusi. "Jõudsin viimasel hetkel. Olin sunnitud kokku puutuma ka politseiga tänu sellele, et te oma armust andsite meile aega viimasel hetkel reageerida siia tulla. Kui palju teil perepalateid on majas? Kümme tükki," ütles Valk.

"Perepalateid on selleks piisavalt," vastas Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro.

Vabaerakondlane Valk ütles, et on allkirju kogudes suhelnud vähemalt tuhande inimesega ning teab paljusid juhtumeid koridoris sünnitanud naistest, kuna kliinikumis pole sünnitajatele piisavalt ruumi. "Kas see on teie arust turvaline?" küsis ta.

Karro sõnul tagatakse Valga haigla sünnitajatele transport kiirabiga ning ruumi on Tartu osakonnas piisavalt. Karro tõi välja, et teel haiglasse toimus viimasel kümnel aastal vaid 0,1 protsenti sünnitustest. "Üheksakümnendate aastate algusest on suletud kuus sünnitusosakonda. See ei ole toonud kaasa seda, et rohkem oleks sünnitusi, mis toimuvad teel haiglasse."

Karro lisas, et kliinikumis toimub ööpäevas keskmiselt 7--8 sünnitust ning valves on neli ämmaemandat. Ta lisas, et Valga haigla sünnitusosakond on kuu aega suletud olnud iga aasta juulis ja ülekoormust kliinikumile pole juhtunud. «Kindlasti me ei saada kedagi öösel tagasi. Kui on vaja aidata transpordi osas koju tagasi, siis leitakse lahendus. Ma ei ole kuulnud ühestki sünnitusest, mis oleks toimunud koridoris,» ütles ta.

Valga ja Põlva haigla nõukogu esimees Mart Einasto ütles, et kliinikumi ülekoormatuse osas on ülimalt rõhuvas enamuses on tegemist laimuga. "See kõik jääb vanasse aega, kui meil oli Toome peal maja. See siin on täiesti uus ruumikas hoonekompleks, mis on mõni aeg tagasi valminud. Ma olen täiesti kindel, et te ei kontrollinud üle, millisest ajast need jutud pärinevad."

"Valgas jätkub kindlasti sünnituseelne jälgimine, jätkuvad sünnitusjärgsed visiidid. Loodame, et teenuse kättesaadavus selles piirkonnas pigem paraneb kui halveneb. Avatakse uued tervisekeskused, kus tuleb ämmaemanda vastuvõtt ja loodame, et avatakse lisaks vastuvõtte ka seal, kus neid praegu ei ole," ütles Karro.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et haigekassa on Valga sünnitusosakonna olukorda jälginud viimased kolm-neli aastat. "Tänased numbrid näitavad, et eelmisel aastal oli Valga maakonnas üle kahesaja sünnituse ja nendest pooled liikusid ise ära. 51 protsenti kogu Valga maakonna kindlustatutest olid need, kes läksid sünnitama Valga haiglasse."

Valga haigla nõukogu liige ja Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee ültes Tanel Valgule vastuseks, et oma sõnade eest tuleb vastutada. Ta kordas, et igale Tartus sünnitavale naisele on perepalat pea garanteeritud. "Kui te tulete sellisel naljakal moel süüdistama ülikooli kliinikumi, et me esitame teile vääri andmeid, siis te vastutate oma sõnade eest. Tartu sünnitusosakond on plaanitud vähemalt 3000 sünnitusele ja siin toimub 2400 sünnitust. See tähendab, et 365 päeva jooksul sünnitatakse keskeltläbi 7--8 last iga päev. Meil on 10 perepalatit," kordas Kõrgvee.

Edasi tutvustasid kliinikumi esindajad ajakirjanikele sealse sünnitusosakonna ruume.

Valga valla esindajad hääletasid sünnitusosakonna sulgemise vastu

Valga haigla nõukogusse kuuluvad Tartu Ülikooli kliinikumi esindajatena Mart Einasto (nõukogu esimees), Ago Kõrgvee ja Rein Kermes. Valga esindajatena on nõukogus vallavanem Margus Lepik, volikogu esimees Külliki Siilak ja volikogu liige Külli Laugesaar.

Nõukogu koosolekul oli kohal nõukogu kuuest liikmest viis. Doktor Külli Laugesaar ei saanud oma töö tõttu nõukogu koosolekul osaleda. Sünnitusosakonna sulgemise poolt hääletasid kliinikumi esindajad, vastu Valga valla esindajad Lepik ja Siilak.

Lepiku sõnul ei oleks Laugesaare kohalolu otsust muutnud, kuna nõukogu esimehel on hääletuse viiki jäämise korral otsustav hääl.

"Otsus on meditsiini perspektiivist ratsionaalne ja mõistetav, aga regionaalpoliitiliselt minu arvates vale. Me peame nüüd Valga haigla ja valla poolt tagama kõik võimalused, et emad jõuaksid õigel ajal Tartu ülikooli kliinikumi või kuhugi mujale sünnitama," lausus Lepik.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Valga haiglas peetud lepituskoosoleku järel lepiti kokku, et kliinikum esitab nädala jooksul oma kava Valga haigla tulevikust ja kohalike sünnitajate turvalisuse tagamisest. Lepiku sõnul kliinikum oma plaane ka nõukogule tutvustas. Meetmed on välja toodud artikli lõpus.

„Olen jätkuvalt seda meelt, et see ei saa olla ei haigla nõukogu ega ka haigekassa otsus. Tegemist on laiema regionaalpoliitilise otsusega. Need, millised teenused peaksid säilima maakonna keskustes, peab olema riigi tasandi otsustus. Lisaks on tegemist piiriülese meditsiiniteemalise küsimusega, mida ei saa otsustada üksnes haigekassa ega haigla nõukogu ja seetõttu meie selleks oma nõusolekut ei andnud,“ ütles vallavanem Margus Lepik.

Lepik lisas, et siiani pole kasutatud kõiki võimalusi Läti sünnitajate Valka tagasi toomiseks. „Ametist lahkuv minister kirjutas, et arutab teemat Läti kolleegidega. Sügisel toimub järjekordne Eesti-Läti valitsuskomisjon,kus piiriülese tervishoiu teema on aastaid arutusel olnud,“ lausus Lepik.

Aktsionäride lepingus, millega reguleeriti Valga haigla võrgustamine TÜ kliinikumiga ja mis allkirjastati Valga linnapea poolt 2016. aastal on kirjas, et 2017. aastal pakub haigla sünnituabi, kuid edaspidiselt sõltub see teenus haigekassa rahastamise mahust. Oht, et haigekassa sellise ettepanekuga välja tuleb on olnud alati olemas, see teema on olnud arutelul ka enne Valga haigla võrgustumist. Lepik sõnul pole tõsi väide, et haigekassa haigekassa esindajad rääkisid sünnitusosakonna sulgemisest haigla nõukogu liikmetele veebruaris.

„16. veebruaril toimunud Valga haigla nõukogul, kus oli kohal nõukogu eelmine koosseis, peale minu ka riigikogu liige Rein Randver ning Igor Fedotov, informeeris nõukogu esimees  Mart Einasto võimalikust haigekassa ettepanekust. Haigekassa esindaja ei ole Valga haigla nõukoguga kohtunud. Minu sõnum on jätkuvalt see, et haigekassa ei ole asju ajanud headest partnerlussuhetest lähtuvalt, informeerinud eelnevalt kogukonda, Valga valda, haigla nõukogu, arutanud teema eelnevalt läbi. Teavitada meid läbi ajakirjanduse on hoolimatu ja ükskõikne ning sellist poliitikat ei saa endale ükski riigiasutus lubada,“ ütles vallavanem Margus Lepik.

Sünnitusosakonna kaitsja: rahvaga ei arvestata

Valga sünnitusosakonna säilimise toetuseks meeleavalduse korraldanud Valga haigla hoolduspuhkusel viibiv õde Tiina Tuhkanen-Kostrova ütles, et lootis teistsugust otsust. "Kurvaks teeb. See näitab, et rahva tervisega ei arvestata. 2700 inimest andsid oma allkirjad. See nagu ei loeks midagi."

Pressikonverentsilt ei saanud Tuhkanen-Kostrova enda sõnul vastuseid oma küsimustele ja kindlust kohalike sünnitajate tulevase heaolu osas tal pole. "Tõin tänases Eesti Päevalehes välja kümmekond küsimust. Ma ei saanud neist ühelegi vastust pressikonverentsil. Ümar jutt. Lihtsalt, et kiirabi toob ja küll me leiame lahenduse. Kas kiirabibrigaade pannakse juurde? Meil on kaks brigaadi ja need on pidevalt sõidus."

Kas kohalikult on oodata edasisi proteste, ei osanud Tuhkanen-Kostrova esialgu öelda.

Haigekassa on välja toonud, et Valgas ja Põlvas sünnib liiga vähe lapsi ja osakonnad pole jätkusuutlikud. Valga haiglas sündis mullu 138 ja Põlvas 245 last. Seetõttu tegi haigekassa märtsi keskel koos Põlva haiglaga otsuse Põlva sünnitusosakond 1. oktoobrist sulgeda, ettepaneku sulgemiseks sai ka Valga haigla.

Tartu Ülikooli Kliinikum esitles täna ajakirjanikele ka meetmete paketti, mis peab tagama, et kõik Põlva- ja Valgamaa naised jõuaksid Tartusse või Võrus asuvasse Lõuna-Eesti Haiglasse sünnitama õigeaegselt. Kliinikum edastas pressiteates, et kui emal ja beebil pole tagasi koju oma transporti, korraldab selle haigla. Järgnevalt meetmed, mis on saadetud täna tutvumiseks ka peaminister Jüri Ratasele ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile.

Meetmed, mis tagavad sünnitusabi Põlva ja Valga maakonna naistele:

Sünnituseelne ja -järgne jälgimine

1.       Naistearsti konsultatsioonid toimuvad edaspidigi Põlva Haiglas ja Valga Haiglas kohapeal. Raseduse normaalse kulu korral on raseduse jälgimine ja nõustamine ämmaemanda pädevuses, naistearsti konsultatsioon toimub vähemalt kaks korda raseduse jooksul. Kui raseduse käigus tekib probleeme või kõrvalekaldeid, suunab ämmaemand lapseootel naise arsti konsultatsioonile, uuringutele või vajadusel haiglasse. Vajadusel ja riskiraseduse korral on tagatud konsultatsioonid kliinikumi naistekliinikus.

2.       Nii Põlvas kui Valgas valmivad veel tänavu esmatasandi tervisekeskused. Keskustes hakkavad tööle lisaks perearstile pereõed, ämmaemandad, füsioterapeudid. Suureneb perearsti meeskonna roll, sest väga paljud mured saab lahendada just niisuguses tervisekeskuses.

3.       Reform võimaldab nüüd koostöös perearstidega avada uusi ämmaemanda vastuvõtte lisaks tervisekeskustele ka väiksemates asulates, kus perearst töötab, kuid haiglat ei ole, nagu näiteks Antslas, Tõrvas ning mujalgi.

4.       Perekool jätkab nii Põlva Haiglas kui Valga Haiglas vähemalt samas mahus.

Naiste õigeaegne jõudmine sünnitusosakonda

1.       Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Kiirabi, Valga Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ning Põlva Haigla tagavad, et naisi, kes saabuvad Tartu või Võru sünnitusosakonda Põlva või Valga maakondadest prognoositava sünnitustähtaja saabumise päeval või pärast seda, ei saadeta koju tagasi, kui nad ise soovivad haiglasse jääda.

2.       Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Kiirabi, Valga Haigla, Lõuna-Eesti Haigla ja Põlva Haigla tagavad, et kõik Valga ja Põlva maakonna naised, kelle sünnitustegevus on algamas või alanud, saavad soovi korral kohese kiirabitranspordi Tartu Ülikooli Kliinikumi või Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonda.

3.       Üksiti tagame, et naised, kellel puudub transpordivõimalus ise Tartusse või Võrru sünnitama tulemiseks, saavad selleks kasutada kiirabi.

4.       Tagame ka selle, et Põlva ja Valga maakonna naised, kellele lähikondsed mingil põhjusel järgi tulla ei saa, saavad sõita koju tagasi Lõuna-Eesti Haigla või Kliinikumi korraldatud transpordiga.

5.       Vajadus eelnimetatud meetmete järele ei ole tõenäoliselt suur, sest reeglina sünnitajad nii saabuvad sünnitusmajja lähikondsete korraldatud transpordiga kui ka lahkuvad ise.

6.       Väga väiksel osal Põlvamaa ja/või Valgamaa naistest võib sünnitustegevus alata ja kulgeda sedavõrd kiiresti, et neid pole võimalik sünnituseks Tartusse või Lõuna-Eesti Haiglasse transportida – sel juhul viiakse sünnitaja lähimasse haiglasse, sh Põlva Haiglasse või Valga Haiglasse, kus sünnitus ka pädevate arstide poolt vastu võetakse.

Ema ja lapse turvalisus ning privaatsus

1.       Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Lõuna-Eesti Haiglas on piisavalt sünnitustube ja palateid selleks, et aidata kõiki sünnitajaid. Kliinikumi naistekliinik avati uutes ruumides 2008. aastal, praegu toimub naistekliiniku ja lastekliiniku nüüdisajastamine.

2.       Kliinikumis on esindatud kõik Eestis viljeldavad meditsiinilised erialad. Naise ja vastsündinu jaoks on koondatud ühe katuse alla erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond, järgnevalt vaid osaline loetelu:

-vastsündinute arst, vajadusel on kohapeal vastsündinu  intensiivravi meeskond;

-lastekirurgid ja operatsiooniteenistus;

- rasedate probleemidele spetsialiseerunud sisehaiguste arst;

- ämmaemand-raseduskriisi nõustaja ja hingehoidja-perenõustaja, kes aitavad jagu saada raseduse ja sünnitamisega seotud hirmudest;

- diabeedinõustajad;

-toitumisnõustaja;

- imetamisnõustaja;

-jurist;

-verekeskus;

-labor.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles