Sel nädalal räägitakse vaktsineerimise tõhususest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine käib kolmes etapis. Esimesele süstile järgneb kuu möödudes teine ning aasta pärast kolmas. Pärast seda vajab inimene vaktsiini iga kolme aasta tagant. Üks süst maksab umbes 27 eurot.
Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine käib kolmes etapis. Esimesele süstile järgneb kuu möödudes teine ning aasta pärast kolmas. Pärast seda vajab inimene vaktsiini iga kolme aasta tagant. Üks süst maksab umbes 27 eurot. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmaspäeval alanud Euroopa vaktsineerimisnädala keskmes on Euroopa vaates haigestumine leetritesse, Eesti keskendub vaktsineerimise tõhususele laiemalt.

„Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,“ ütles terviseameti peaspetsialist Irina Filippova pressiesindaja vahendusel. Mullu Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsenti vaktsineerimata teismelised ja noored.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.

Kuna nakkushaigused riigipiire ei tunne, siis on Filippova sõnul Eesti vaates oluline teha kõik selleks, et meie inimesed ei kulutaks oma elu haige olemisele ja haigustele, mida on võimalik vältida ja ennetada.

Eesti riik panustab oma inimeste tervisesse, pakkudes lastele vaktsineerimise läbi kaitset 12 haiguse vastu, milleks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, lastehalvatustõbi, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofiilusnakkus, rotaviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised ning sel aastal lisandunud tütarlastele suunatud emakakaela vähki ennetav HPV viiruse vastane vaktsiin.

„Eesti lapsevanemad suhtuvad vaktsineerimisse üldjuhul vastutustundlikult, kaitstes sellega nii oma lapsi kui ka neid, keda vaktsineerida ei saa või kellel vaatamata vaktsineerimisele immuunsus põhjusel või teisel välja ei kujune,“ sõnas Filippova. Nõrgemate kaitsmise huvides on oluline tagada niinimetatud karjaimmuunsus, mis sõltuvalt haigusest peaks olema 90-95 protsenti. 90 protsendilist hõlmatust oodatakse näiteks läkaköha, 95 protsendilist hõlmatust difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi ja punetiste korral.

2017. aastal jäi Eestis 2-aastaste hõlmatuse tase vahemikku 92,6 kuni 94 protsenti. „Siinkohal on hea meel kinnitada, et vaktsineerimise tase tõusis veidikene enamike haiguste vastu kaitse saanud laste osas, mis räägib taaskord meie lapsevanemate vastutustundlikust suhtumisest ja laste õigeaegsest vaktsineerimisest,“ lisas Filippova.

Samal ajal peame arvestama ka pead tõstva vaktsineerimisevastasusega, mis seisneb hirmul vaktsiinide, mitte haiguste ees, mis tänu vaktsiinidele on pildilt kadunud.

Näiteks haigestus leetritesse Eestis enne vaktsineerimisega alustamist isegi üle 22 000 inimese aastas, viimastel aastatel on registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Kunagi kardetud difteeriasse haigestus enne vaktsineerimisega alustamist üle 4000 inimese aastas, 2002 aastast haigusjuhte meil esinenud ei ole. Lastehalvatusse haigestusid enne vaktsineerimisega alustamist ligi 1000 last aastas, pärast vaktsineerimisega alustamist pole haigusjuhte Eestis enam registreeritud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles