Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestunute arv on terviseameti teatel hakanud Eestis vähenema.
Gripi hääbumisest veel rääkida ei saa
26. aprill 2018, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus 16.–22. aprilini nende tõttu 3717 inimest, kellest 47 protsenti olid lapsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks, kuid gripi hääbumisest veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1766 inimest, neist 102 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul. Üle 75% hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Viimase kolme nädala jooksul on märkimisväärselt vähenenud ka laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv. Laboratoorse kinnituse sai eelmisel nädalal 121 A-ja 35 B-gripiviirust.
Gripihooaja algusest alates on gripi tõttu intensiivravi vajanud 208 inimest. Registreeritud on 92 gripist tingitud surmajuhtu, surnute mediaanvanus on 80 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli keskmiselt 7,5 päeva.
Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma vanuse või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt terve, info kaasuvate haiguste kohta puudus 13 inimesel, neist 9 suri. Ülejäänud 194 inimesel olid kaasuvad haigused.
Põhilised riskifaktorid on olnud südameveresoonhaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 45 patsiendil, teistel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest domineerisid dementsus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogilised haigused, neerupuudulikkus ja diabeet.