Valga vald palub sünnitusosakonna sulgemise haigla nõukogus uuesti arutusele võtta

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga vallavanem Margus Lepik on seisukohal, et piirialal peab olema haigla, mis oma teenustega oleks igati kaetud.
Valga vallavanem Margus Lepik on seisukohal, et piirialal peab olema haigla, mis oma teenustega oleks igati kaetud. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Valga vallavanem Margus Lepik ja vallavolikogu esimees Külliki Siilak saatsid täna peaminister Jüri Ratasele ning haigekassa nõukogu esimehele Jevgeni Ossinovskile pöördumise, kus soovivad Valga sünnitusosakonna sulgemise küsimuse taas haigla nõukogus arutusele võtta.

Allpool pöördumine täies mahus:

Austatud peaminister, austatud nõukogu esimees

Oma kodukohas vajame toimetulekuks töökohti, sõidukorras tänavaid ja teid, lasteaedasid, koole, kaupluseid, apteeke jne. Muuhulgas on kogukonna jaoks oluline igapäevaseks eluks vajalike teenuste kättesaadavus oma vallas, linnas ja maakonnas. Üks nendest on kindlasti tervishoiuteenus, sh sünnitusabiteenus.

Eesti Haigekassa ja Valga Haigla otsustasid tänavu 1. juulist sulgeda Valga Haigla sünnitusosakonna. Sünnitusabi andmise lõpetamine Valgamaal ei ole mitte ainult kogukonnas emotsionaalsust tekitav otsus, vaid väga suure regionaalpoliitilise mõjuga resolutsioon. Elutähtsate teenuste kadumine piirkonnas mõjutab olulisel määral selle arengut ja toimimist. Vaatamata sellele, et sünnitajad suunatakse edaspidi Võrru Lõuna-Eesti Haiglasse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi, ei taga see meie piirkonna inimestele heaolu ega turvatunnet. Kuna Tartu asub Valgast ligikaudu 90 km kaugusel, siis võib sünnitusabi andmise viibimine otseselt ohustada inimeste elu ja tervist.

Haldusreformi üheks eesmärgiks oli vajalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakonnakeskustes ning teenuste kvaliteedi parandamine. Arengud viivad kahjuks teises suunas. Riigiasutuste jt oluliste teeninduspunktide kadumine maakonnas on elanikkonna turvalisuse, piirkonna arengu ja toimimise seisukohalt lubamatu. Valgamaa elanikud on viimastel aastatel pidanud häälekalt võitlema Maanteeameti teenindusbüroo ja AS Telia esinduse sulgemise vastu. Nüüd on kogukond väljendanud selgelt oma meelsust Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise osas. Sünnitusabi jm tervishoiuteenused moodustavad kõigile meie elanikele harjumuspäraste teenuste vundamendi, ilma milleta ei saa ühiskond meile tuttaval, heaolu tagaval kujul toimida. Kohalikel omavalitsustel on tekitatud olukorras väga keeruline tagada piirkonna turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna loomine.

Valga haiglas on kaasaegsed tingimused sünnitusabi ja ka teiste tervishoiuteenuste osutamiseks. Sünnituste arv on Valgamaal tõesti kahanenud, kuid kindlasti pole sündide arv mõõdik, mille järgi hinnata haigla pädevust. Sünnitusosakonnas töötavad arstid jm meditsiinipersonal on väga hea väljaõppe saanud ja suure töökogemusega oma ala professionaalsed spetsialistid. Paljud neist on tegevad mitme tervishoiuteenuse osutaja juures, praktiseerivad ja täiendavad ennast pidevalt. Valga haiglas on loodud kõik võimalused, et keskkond oleks ema ja beebi jaoks sõbralik, et oleks tagatud kvaliteetne sünnitusabi, sünnituseelne ja sünnitusjärgne naiste nõustamine ning jälgimine. Tänu sellele hinnatakse Valga haiglat kõrgelt nii meie maakonna kui ka kaugemalt tulnud patsientide hulgas. Arvestades Euroopa Liidus kehtivate piiriüleste tervishoiuteenuste põhimõtetega ja Läti patsientide suure huviga Valga haigla sünnitusabiteenuste osas, ei ole siinsed sünnitajad praegu ega ka tulevikus ainult Valgamaa elanikud.

Maakonna inimeste jaoks tuli Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise otsus väga ootamatult. Lisaks langeb osakonna kinni panek aega, mil Valga haiglas algavad remonditööd, sh erakorralise meditsiini osakonnas. Olukord võib tekitada täiendavat segadust ja hirmu inimestes. Sellised elukorraldust ja regionaalarengut muutvad otsused eeldavad kogukonnaga läbirääkimist ning põhjalikke arutelusid just piirkonna toimimise vaatenurgast lähtuvalt. Otsuste tegemisel ei ole mõistlik lähtuda ainult tasuvuse arvutustest. Mõistame argumenti, et majanduslikust seisukohast tagab praegune Eesti Haigekassa rahastamine sünnitusabiteenuse osutamise pearahapõhiselt, mis ei kata kõiki kulusid sünnitusosakonna aastaringselt ja et Valga haigla on pidanud senini katma kulusid teiste osakondade arvelt, mis ei ole tulevikus enam jätkusuutlik. Vaatamata sellele ei saa nõustuda Eesti Haigekassa ja Valga Haigla nõukogu otsusega, kuna pole analüüsitud alternatiivse rahastusmudeli võimalikkust.

Kaalunud põhjalikult Valga Haigla nõukogu otsust, on Valga vald asunud seisukohale, et otsus lõpetada sünnitusabiteenuse osutamine alates 1. juulist 2018 ei järgi äriseadustikus sätestatut ning otsus on vastuolus Valga haigla kehtiva funktsionaalse arengukavaga. Tunneme vajadust nimetatud otsus Valga Haigla nõukogus veelkord arutlusele võtta. Sünnitusabiteenus jt tervishoiuteenused peavad olema võrdsetel alustel tagatud igas maakonnas. Piirkonna arengu ja kogukonna ootuste eest seistes peame oluliseks, et Valga haiglas jätkuks kõikide tervishoiuteenuste osutamine, sh sünnitusabi ja et haigla areng tagataks vastavalt arengukavale.

Valga haigla sünnitusabiteenuse osutamise lõpetamine on väga suurt regionaalset mõju avaldav otsus, mistõttu ei saa see piirduda ainult haigla nõukogu otsusega. Palume antud asjas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Palume võtta kasutusele täiendavad abinõud ja leida lisaraha, et Valga haigla saaks jätkata sünnitusabiteenuse osutamisega.

Lugupidamisega

Külliki Siilak, Valga vallavolikogu esimees

Margus Lepik, Valga vallavanem

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles