Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu korraldatud kevadseminaril tuli juttu nii kroonilise lümfotsüütleukeemia (KLL) patsiendijuhendist, füsioteraapia võimalustest kui sotsiaalvaldkonna uudistest.
Patsiendiorganisatsioon aitab leukeemiahaigetel paremini toime tulla
4. mai 2018, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Diagnoosi saamine on patsiendile šokk ning ELLL saab siinkohal abi pakkuda - emotsionaalse tasakaalu säilitamine on tõhusa ravi seisukohast samuti ülioluline ning loodame, et kõik patsiendid leiavad tee organisatsiooni juurde. Soovijad saavad uurida ELLL kodulehte www.leukeemia.ee, kus on kättesaadavad eestikeelsed materjalid, mis aitavad haigust paremini mõista,“ selgitas ELLL juhatuse liige Ave Vaidla.
Tänavusel kevadseminaril tuli pikemalt juttu kroonilise lümfotsüütleukeemia (KLL) patsiendijuhendist. KLL-i näol on tegu kõige sagedasema täiskasvanutel esineva leukeemia vormiga, millest vaatamata uuenenud ravivõimalustele patsiendid täielikult ei tervene.
„Iga vereloome pahaloomuline kasvaja vajab erinevat käsitlust ja individuaalset lähenemist. Kirjalik juhend annab talle võimaluse rahulikult lisainfot uurida, et oma haigusest, sellega kaasnevatest kõrvaltoimetest ja ravi võimalustest paremini aru saada,“ selgitas ELLL juhatuse liige Ave Vaidla patsiendijuhendi vajadust.
Krooniline lümfotsüütleukeemia on krooniline pahaloomuline haigus, mis areneb aeglaselt. KLL-i võib pidada eakate inimeste haiguseks ja selle esinemissagedus tõuseb vanuse kasvades. Patsientide keskmine vanus diagnoosimisel on 70 aastat, alla 55-aastased patsiendid moodustavad vaid 10% KLL-i haigetest. Mehed haigestuvad kaks korda sagedamini.
„Haiguse kulg on väga erinev ning patsientide elulemus ulatub mõnest kuust aastakümneteni. Samamoodi erinevad on ravitaktikad: alustades jälgimisest lõpetades luuüdi siirdamisega doonorilt,“ ütles Vaidla.
„KLL patsiendi jaoks on oluline, et ta oskaks ära tunda ravimitest tulenevaid kõrvaltoimeid, ennetada infektsioone, toituda täisväärtuslikult, parandada liikumisharjumusi ja oskaks õigeaegselt abi otsida. Ka siin on abi patsiendijuhendist,“ lisas ta.
Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu (ELLL) eesmärk on pakkuda tuge ja nõu patsientidele ning nende lähedastele.
ELLL kevadseminar toimus 21. aprillil Tallinnas.
Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liit (ELLL) sai alguse 2005. aastal.
ELLL põhitegevus ja eesmärk on patsientide teadlikkuse tõstmine ning uutest ravivõimalustest teavitamine.
ELLL on mõeldud kõigile leukeemia või lümfoomi diagnoosi saanud patsientidele, nende lähedastele, toetajatele, kaasamõtlejatele ja tervishoiutöötajatele. Tänase seisuga on liidus 50 liiget.