Vastseliina piiskopilinnuses avati reede keskpäeval tänavu valminud palverännumaja koos uue ekspositsiooniga.
Vastseliina piiskopilinnuses avati palverännumaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Palverännumaja on üks osa Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskusest, kus pakume vahetut elamust ja isiklikku suhestumist palverännuga,“ ütles linnuseisand Ivar Traagel. „Uue maja eesmärk on luua kogemuslik keskkond palverännaku teemaatikast huvitatutele ja pakkuda põnevust ka sinna juhuslikult sattunule.“
Palverännumaja koosneb läbi kahe korruse kuuest ruumist. Igal ruumil on oma ülesanne ning lugu. Ringkäigu jooksul saab külastaja teada, kuhu võis palverändur sattuda ja millega võis teel olles kokku puutuda.
Vastseliina piiskopilinnus pärineb 14. sajandist ja on kuulutad peale valge risti ime ilmutust 1353. aastal paavst Innocentius VI poolt pühapaigaks. Palverännud linnusesse kestsid kuni 16. sajandini.
Nüüdisajal on Vastseliina piiskopilinnus Tallinnast Pirita kloostrist algava palverännutee lõpp-punkt. „Küllap kulub veel mitu suve, enne kui Eesti enda palverändurite tee uuesti uue hingamise saab ning iseenda leidmiseks ei minda enam palverännule Santiago de Compostelasse või teistesse kaugematesse sihtkohtadesse,“ lisas Traagel.
Vastseliina Piiskopilinnuse SA arendusprojekt sai toetust EL Regionaalarengu fondist, omaosaluse tagas Vastseliina vald.