Arvamus: Rong on läinud. Kas tõesti?

Igor Taro

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Iga kord kui keegi tahab Kagu-Eestis midagi ära kaotada, leidub ka neid, kelle meelest pole võitlus vaeva väärt ning piirkond nagunii hukule määratud. Võitluses sünnitusmaja või liiklusregistri teenindusbüroo eest tegeleme üksikjuhtumitega. Selle asemel tuleks aga Eesti riigis panna paika maapiirkondadele suur plaan: kuidas me kestame?

See on ühtlasi ka osalusarutelu Kagu-Eesti kolmandal eelarvamusfestivalil 9. juunil maanteemuuseumis. Kõige suurem eelarvamus selles vallas kipub sinna kanti, et rong on nii maapiirkondade kui Eesti jaoks üdiselt läinud ja midagi ei saa enam ette võtta. Saab küll, kui vaadata rahulikult faktidele otsa ning astuda soovitud arengu suunas konkreetseid samme.

Eesti peab kasvama. Kui soovime pakkuda järeltulevatele põlvedele võimalust tähistada eesti keeles ja meeles riigi 200 aasta juubelit, tuleb võtta suund suurema Eesti poole. Suurem Eesti tähendab riiki, millega soovib end siduda rohkem inimesi, kui siin praegu elab.

Loe ka neid

Tagasi üles