Enne Tartu Ülikoolis antava aine «Kriisi- ja katastroofipsühholoogia» õppimist ei saanud ma täpselt aru, mida läbipõlemine endast kujutab või kuidas see tekib. Arvasin, et olen lihtsalt väsinud, saamatu, rumal või looduse häbiplekk, kui ma ei saa ette antud aja jooksul millegagi hästi hakkama. Küllap ma pole ainuke õnnetu, kes süüdistab ennast, kui midagi halvasti välja kukub.