Pikalt kestnud kuivus mõjutab tänavusi saagiootusi

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ANTS LIIGUS / PRNPM/EMF

Käesolev kevad on silma paistnud tavapärasest kõrgemate temperatuuride, päikesepaisteliste ilmade ja väheste sademetega, mis paratamatult mõjutab tänavust saagiootust. Kuivus pidurdab ka rohukasvu, mis lükkab rohusööda varumisel teise niite tavapärasest hilisemaks. Põllumajanduskoda on olukorra analüüsimiseks pöördunud oma liikmesorganisatsioonide poole, et saada põuakahjustuste ulatusest parem ülevaade.

„Heitlikud ilmaolud mõjutavad paratamatult põllumajandustegevust. Kui möödunud sügise märksõnaks oli liigniiskus, siis sellel kevadel kimbutab taimekasvatajaid kuivus. Mullune vihmane sügis ja hilinenud saagikoristus takistas taliviljade külvamist ja osad liigniiskuse tõttu kannatanud põllud tuli ümber külvata, mis on tänavu maakasutuses tõstnud suviviljade osakaalu. Suviviljade osakaalu kasv külvistruktuuris ja pikalt kestnud kuivus võib taimekasvatussektori tänavusi tulemusi oluliselt mõjutada,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on kevadine põud kahjustanud nii tali- kui suvivilja ning paiguti takistanud ka suviviljade tärkamist. „Pikalt kestnud kuivus teeb muret ka loomakasvatajatele, sest niiskuse puudus takistab rohukasvu ja teise niite tegemine lükkub vähese rohukasvu tõttu edasi. Loodame, et vajalik rohusööt saab suve jooksul loomadele siiski varutud,“ lisas Sõrmus.

Tekkinud olukorra hindamiseks on põllumajanduskoda pöördunud maakondlike põllumeeste liitude ja põllumehi koondavate erialaühenduste poole, et kohalikest oludest erinevates piirkondades kõige parem pilt ette saada. Sademete vähesusest tingitud probleemid taimekasvatuses olid täna kõne all ka Brüsselis toimunud Balti riikide ja Põhjamaade põllumeeste esindusorganisatsioonide kohtumisel, millel selgus, et Eestiga sarnased mured on üleval ka meie naaberriikides. Kohtumisel lepiti kokku, et organisatsioonid koordineerivad omavahel edasisi tegevusi.

EPKK hinnangul ulatub tänavu teravilja kogupind Eestis ligikaudu 345 000 hektarini, millest taliteravili moodustab 96 000 hektarit. Võrreldes möödunud aastaga on taliteravilja pind vähenenud ligi veerandi võrra. Suviteravilja pind on aga kasvanud ligikaudu 250 000 hektarini ehk rohkem kui viiendiku võrra. Kaunvilja kasvatatakse tänavu 45 000 hektaril, mida on mulluse kaunviljakasvatuse jaoks keeruliseks kujunenud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Rapsi pind ulatub 72 000 hektarini, seejuures on suvirapsi pind 10% kasvanud ja talirapsi pind ligi 20% vähenenud. Kui möödunud aastal moodustasid talikultuurid tera- ja kaunvilja ning rapsi kogupinnast 34%, siis tänavu on talikultuuride osakaal kahanenud hinnanguliselt 27% peale. EPKK hinnang põhineb PRIA pindalatoetuste taotluste esialgsete andmete analüüsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles