Kommentaar: Kanged eestlased teadust trotsimas

Tiit Loim

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Katkematu rahvavool piiri alkoholipoodides paneb küsima, kas eestlased suudavad lõunanaabrite abiga ületada teadust ja näidata, et tõestatud alkoholi tarbimise seaduspärad neile ei kehti.

Sattusin hiljuti suurde alkoholipoodi Valgas piiri ääres. Reportaaži tegemise asemel olin vahelduseks ostja rollis. Võtsin ka käru, nagu seal kombeks. Kogemus oli meeldejääv.

Oli reede ja tegu polnud jaaninädalavahetusega. Sellele vaatamata kärutas rahvas nõnda arvukalt, nagu oleks kohe-kohe saabumas viimne bakhanaal. Tuleb tunnustada poodi, kes oli kassade juurde paigaldanud sisenemist keelava märgi, mis jättis alkolaadungiga väljujatele rohkem ruumi. Samuti palganud turvanaise, kes ostlejaid õigesse kohta suunas.

Leian, et poes turvaliseks ja sujuvalt kulgevaks liiklemiseks tuleks minna veel kaugemale ja paika sättida liiklusmärgid ka poodi. Kärudega januste ostjate suunamiseks oleks ilmselt otstarbekam kehtestada liiklus kindlal pool vahekäiku ja reguleerida, millise alkoleti juures on lubatud parkida, millise juures mitte.

Räägin seda seetõttu, et olin eeldanud alkoralli teatavat vaibumist. Aga ilmselgelt pole see aeg veel käes.

Kui saabusid Eesti konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused, mis näitasid, et võrreldes varasema aastaga on alkoholi tarbimine veidike tõusnud ehk statistika veamäära arvestades samale tasemele jäänud, tundsin poliitika elluviijatele omajagu kaasa. On ju kõik meetmed kenasti teaduslikult põhjendatud.

Olin eeldanud alkoralli teatavat vaibumist. Aga ilmselgelt pole see aeg veel käes.

Hinna tõstmine peaks sealjuures neist üks efektiivsemaid olema, eriti meie piirkonnas. «Põhjamaade ja Ida-Euroopa kultuurikontekstis, kus alkoholi tarbitakse peamiselt joobe saavutamise eesmärgil, on hinnamuutuste mõju otsesem,» mainib alkoholipoliitika roheline raamat.

Ka oma doktoritöös alkoaktsiisi umbes praegusele määrale tõsta soovitanud majandusteadlane Indrek Saar tõdes Postimehele, et ei näinud ette nii massilist piirikaubandust. Seda kurvem, et teoreetiliselt õigesti tehtud teaduspõhine poliitika on rahva pahameele ära teeninud.

«Ma tõepoolest ei tahaks uskuda, et inimesed protesti väljendavad iseennast ja oma tervist kahjustades,» ütles Postimehele sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Tõesti tahaks, et see nii pole, kuigi mürki ei julge võtta.

Indrek Saar pakkus, et aktsiisitõusu mõju saab hinnata 10–15 aasta pärast. Igal juhul on huvitav jälgida, mis saab edaspidi, kui hinnatõusule lisandub reklaami ja jookide väljapaneku piirangute mõju.

Loe ka neid

Tagasi üles