Kommentaar: Hinnaline idapiir

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Arved Breidaks

FOTO: Arvo Meeks

Idapiiri väljaehitamise maksumuse prognoositav tõus 320 miljoni euroni on tekitanud küsimuse, kas nii vägeva summa väljakäimine on põhjendatud. Seda olukorras, kus piiri rohelisel ribal on võrreldes kümnendi algusaastatega olukord tublisti paremini kontrolli all.

Eston Kohveri röövimine võssakasvanud piirialalt 2014. aasta 5. septembril käivitas valitsuse tasemel hoogtöö, mille viljad pidanuks küpseks saama tänavu. Ultramoodne idapiir pidi olema edulugu tollal hoogu kogunud Euroopa rändekriisi valguses, aga samas ka üks suurimaid töövõite, mille Reformierakond 2019. aasta Riigikogu valimiste kampaanias plaanis letti lüüa.

2014. aasta 23. septembri pärastlõunal tegid tollane peaminister Taavi Rõivas ja siseminister Hanno Pevkur välkvisiidi idapiirile ning andsid Piusa kordoni ees pressikonverentsil teada valitsuse otsusest alustada idapiiri väljaehitamisega nüüd ja kohe.

Tollal välja pakutud piiriehituse maksumus on 80 miljoni euro pealt kasvanud 320 miljonini ning ükski valitsuspoliitik ei julge pakkuda, millal ehitusele joon alla saab tõmmatud. Hääletult võidakse kaaluda võimalust kogu projekt külmutada, kuid ilmselt selle peale välja ei minda: piiriehituse katkestamine oleks liiga magus kont Reformierakonnale.

Pealegi on korralikult valvatud, Eesti poolt operatiivselt ligipääsetavat idapiiri ju tarvis.

Ka sigarettide hinnavahe Eestis ja Venemaal jääb suureks, mis innustab smuugeldajaid ikka ja jälle üritama.

Ka sigarettide hinnavahe Eestis ja Venemaal jääb suureks, mis innustab smuugeldajaid ikka ja jälle üritama.

Eesti piirivalvel tuleb iga päev ja öö tõestada, et inimkaubandus ja salakaubavedu siit kaudu on põhjendamatult riskantne. Nagu öeldakse: vastane ei maga. Ainuüksi piiririba raadamine on piirivalvurite sõnul vastase tegevusaktiivsust vähendanud.

Kuid idapiiri ehitamisel on ka regionaalne vaatevinkel, mida rahanumbrite virvarris vähem tähele pannakse. Tegemist on ühe suurima viimastel aastatel algatatud riigi investeeringuga Kagu-Eestisse. Riik, mida me siin näeme pigem positsioone loovutamas, on piirivalvesse ja ka kaitseväkke tehtavate investeeringutega tõestanud enda kohalolu.

Inimesed oskavad selle eest tänulikud olla: näiteks eelmisel nädalal Leimani külas kinni peetud 8-liikmelist illegaalide rühma silmas esimesena kohalik elanik, kes kahtlasest seltskonnast piirivalvet teavitas. Polnud see esimene ega ka viimane kord, kus kohalikud piiri valvamisel riigile appi tulnud. Abivalmis kodanikud on aga hindamatu väärtus.

Tagasi üles