Küsitlus: Mis on teie hinnangul praegu Eesti ühiskonnas kõige suuremad probleemid?
13. juuli 2018, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaja Kõomägi, ujula administraator
«Minul elupõlise Valga inimesena on kõige rohkem kahju sünnitusosakonna sulgemisest. See on harja punaseks ajanud. Kuidas üldse Eesti riik saab nii mõelda, et üks väikelinna haigla tuleb kinni panna?
Eks probleeme ole ikka. On kuulda, et pensioneid tõstetakse, aga kas see ka nüüd nii läheb, me ju ei tea. Meil ääremaal on suur töökohtade puudus. Pole suuri ettevõtteid, kus töötada. Jääb selline mulje, et need inimesed, kes on aastaid tööta olnud, on töötegemisest võõrdunud ja polegi huvitatud selle otsimisest.
Mina olen juba pensionär, aga elan nooremale põlvkonnale kaasa nende probleemide lahendamisel.
Liidia Kroonmäe, tegevusjuhendaja
«Raha on vähe. Kõik hinnad on tõusnud. Eluasemekulud ja nii edasi. Ei oska öelda, mis oleks odav. Meil on Valgamaal palgad nii väikesed. Kui palka saadki, aga söögi peale läheb see ära.
Kaupu on küll väga palju. Nüüd tõsteti elektri hinda ka veel. Elan keskmises korteris, maksan niigi 140 eurot praktiliselt talvekuul, sooja ka eriti ei saa. Maksan mitte millegi eest. Korter hallitab. Hinda muudkui tõstetakse, aga kvaliteeti keegi ei vaata.
Viia Eberling, pensionär
«Sünnitusosakond suleti, juba metsa vahel sünnitavad. See ei sobi küll. Ja see on alles algus. Minul on lapsed juba olemas, aga järeltulev põlvkond. Muresid on nii palju, et neid ei jõua üleski lugeda. Hinnatõusud. Vaatad, jälle on miski asi kallimaks läinud. Toidukaubad eelkõige. Ja ravimid.
Mul olid silmatilgad. Oli 100 protsenti soodustust. Varem maksin 1,26 eurot. Siis oli viis eurot, nüüd juba seitse.»
Iivi Raudsepp, pensionär
«Minul kui vanal ja haigel inimesel on just arsti juurde saamise probleemid kõige suuremad. Lihtsalt ei ole võimalik, järjekorrad on nii pikad. Ei pääse eriarstide juurde kuude kaupa. Ja muidugi hambaravi. Seni on see kogu aeg väga kallis olnud.
Rainer Kurel, motorist-metsamees
«Meil on rahanälg kogu aeg. Keegi ei viitsi enam põllumajandusega tegeleda. Ainult joome surnuks. Vaikselt oleme. Siin on joodikud, ei ole enam inimesi. Seda peab poliitiliselt lahendama, et joodikud saavad raha ja terveks. Mulle öeldi arsti juures, et joodikuid ei ravita.»