Väike-konnakotka elu muutus turvalisemaks

Väike-konnakotkas.

FOTO: Urmas Sellis

Keskkonnaminister võttis kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ning muutis seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad täpsemalt lindude tegelikke elutsemispiirkondi.

„Et tagada väike-konnakotkastele soodsad pikaaegsed pesitsemisvõimalused ning liigi säilimine, oli vaja moodustada uued püsielupaigad, mis arvestavad täpsemalt liigi elupaiganõuetega ja tagavad senisest tõhusama kaitse. Seire tulemustele tuginedes tõhustati kaitsekorda just kõige suurema populatsiooniga elupaikades,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub väike-konnakotkas 2008. aasta hinnangu alusel ohulähedasse kategooriasse. Eestis on hinnanguliselt 600–700 väike-konnakotka haudepaari, lindude arvukus on stabiilne (2013. aasta arvukushinnang).

Euroopa väike-konnakotka populatsiooni suuruseks hinnatakse 16 400 − 22 100 pesitsevat paari, mis tähendab, et Eestis pesitseb 3−5% Euroopa väike-konnakotka populatsioonist. Seetõttu lasub Eestil kohustus tagada selle liigi soodne seisund, milleks tulebki kaitsemeetmeid jätkuvalt rakendada.

Püsielupaikadeks nimetatakse kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paika. Väike-konnakotka elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Kodupiirkonnaks hinnatakse Eestis 2 kilomeetrit ümber pesa, kus asuvad olulised toitumisalad (rohumaad, avamaakõlvikud).

Väike-konnakotkas pesitseb nii okas-, leht- kui ka segametsas, kus peapuuliigiks on enamasti kuusk ja puistu vanuseks 80–100 aastat. Ühe paari territooriumil on enamasti mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Kui väike-konnakotkast ei häirita, kasutab ta pesapaika aastakümneid. Väikese häiringu korral kasutatakse pesapaika aastakümneid.

Väike-konnakotka uued kaitse alla võetud püsielupaigad asuvad Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas. Seniste püsielupaikade välis- ja tsoneeringu piire muudeti Jõgeva ja Tartu maakonnas. Uute moodustatud püsielupaikade kogupindala on 515 hektarit, millest 361 hektarit moodustavad sihtkaitsevööndid ja 154 hektarit piiranguvööndid.

Loe ka neid

Tagasi üles