Eeskujulikku ettevõtlust on Eestis kombeks iseloomustada sõnadega nagu «kaasaegne», «läänelik», «euroopalik». Sama suunda väljendas Reformierakonna valimisloosung «Eesti Põhjamaade tiigriks!». Kahjuks aga ei taheta meil kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ning Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.
Nii domineerivad Eestis töösuhetes jätkuvalt varakapitalistlikud ettekujutused, mille kohaselt töötaja peab olema tänulik, et talle üldse tööd antakse ja mingitki palka makstakse – kui ta sellega rahul pole, pangu hõlmad vöö vahele ja lahkugu.
Töötajate algatusi töökorralduse ja -tingimuste parandamiseks peetakse paljudes ettevõtetes taunimisväärseks või lausa lubamatuks, paraku kohtab isegi Põhjamaade kapitalile kuuluvates ettevõtetes säärast töötajavaenulikku suhtumist, mis emafirmas Rootsis, Norras või Soomes tööandjatel mõttessegi ei tuleks.
Selline «kui ei meeldi, mine ära» suhtumine on kõike muud kui kaasaegne ja inimkeskne. Riigi tasandil on see päädinud just nende andekate inimeste, kes võiksid riigi arengusse täna kõige enam panustada, lahkumisega Eestist. Samas edendavad demokraatiat just aktiivsed kodanikud, mitte vaikimisele sundiv võimuaparaat.
Samamoodi on ka töösuhetes. Need, kellel piisavalt pealehakkamist ja pühendumist tööle, et vigu märgates teha julgelt ettepanek lahendada probleem parimal võimalikul moel, on ettevõtte väärtuslikem vara, mitte tööandja suurimad vaenlased.
Näeme ametiühingutes üsna tihti, kuidas aktiivsed ametiühinguliikmed ja edukad usaldusisikud töötavad ettevõtetes väga kaua, jõudes karjääriredelil väga kõrgele ka põhitööl. Sest nende eesmärk ei ole teenida suuri summasid oma rahakotti, vaid aidata parimal viisil kaasa ettevõtte heale käekäigule.
Seetõttu peaks iga ettevõte, mis tahab olla euroopalik ja edukas, lähtuma kaasaegsetest põhimõtetest ka töösuhetes. See tähendab, et tööandja peaks igati toetama töötajaid esindava usaldusisiku valimist ning sisulist sotsiaaldialoogi konsensuse saavutamiseks töötingimuste ja ettevõtte arengu küsimustes. Aga ka ametiühingu moodustamist, kui see on töötajate soov.
Et igaühele, kes alles kaalub töötajate esindaja rolli võtmist oma kollektiivis või kes on juba valitud usaldusisikuks, oleks alati ja kõikjal ligipääs asjalikule ja sisukale infole töötajate esindamise küsimustes, töötas Ametiühingute Keskliit Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel välja usaldusisiku veebikoolituse keskkonna.
Seal saab huviline teadmisi selle kohta, millised õigused, kohustused ja kaitse annab seadus talle seoses usaldusisiku rolli täitmisega. Lisaks saab töötajate esindaja sealt häid nõuandeid tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks tööandjaga ning konfliktide vältimiseks.
Tööandjaga suhtlemiseks on usaldusisikule hädavajalik ka ülevaade kõige olulisemast töölepingu seaduses, samuti töökeskkonna, võrdse kohtlemise ja sotsiaalkindlustusega seotud küsimustest. Väärtuslikud on ka esmased nõuanded selle kohta, kuidas kaitsta töötajaid varalise vastutuse küsimustes, koondamisolukorras ning töövaidlustes. Koolituskeskkonnast leiab ka lihtsad juhised ametiühingu moodustamiseks.
Usaldusisiku veebikoolitust saab läbida eesti ja vene keeles ning kogu teave on kättesaadav nii audiotekstiga varustatud slaididena kui ka prinditavate pdf-failidena. Omandatud teadmiste kontrollimiseks on koolituskeskkonnas olemas test.
Kindlasti saab usaldusisiku veebikoolitusest head praktilist nõu ja tuge iga töötaja, kes soovib kaasa aidata tööelu kvaliteedi paranemisele oma kollektiivis – olgu ta eestlane või venelane, Tallinnast, Muhu saarelt või Setumaalt, töötagu ta tehases, laevas või ratastoolis kodukontorist. Igaüks vajab teadmisi, kuidas lahendada tööelus esinevaid probleeme partnerluse ja sotsiaaldialoogi vaimus.
Oma tööelu kujundamises osalemine peaks muutuma loomulikuks iga töötaja jaoks. See aga eeldab mõistvat ja toetavat suhtumist ka kõigilt end kaasaegseks ja euroopalikuks nimetavatelt tööandjatelt.