Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/10/07/14884521t1h5271.jpg)
/nginx/o/2011/09/14/749808t1h6d4e.jpg)
Ühel Karula talupidajal murdsid hundid 3. septembril 33 lammast, veidi hiljem jäi teine selle kandi mees ilma kümnest villakandjast. Nii suurel hulgal pole lähiminevikus Valgamaal lambaid murtud.
Jahimeeste arvates ei ole praegune suurkiskjate jahisüsteem hea ning huntide arvukust on neil raske piirata. Üks soov oleks jahimeestel, et jaht algaks 1. oktoobril. Praegu kestab jahihooaeg 1. novembrist 28. veebruarini. Teisalt ei mõista nad, miks peab Eestis võsavillemeid niivõrd palju olema.
Käesoleva aasta 13. septembri seisuga on keskkonnaametile teatatud kokku 508st Eestis huntide poolt murtud lambast. See arv on amerti teatel samas suurusjärgus eelmiste aastate vastava näitajaga.
2010. aastal hüvitas riik loomakasvatajatele hundi tekitatud kahjusid kokku 43 350 euro ulatuses.
Jahimeeste ja keskkonnaametnike arvamusi juhtunust ja huntide olukorrast Eestis loe homsest Valgamaalasest!