Kolm aastat on Valga tähistanud mihklipäeva mihklituruga. Möödunud aastal kasvas see laadaks ning tänavu kannabki nime Liivimaa mihklilaat. Korraldajate nimel saab sõna linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti kultuurinõunik Merce Mäe.
Intervjuu: Valga mihkliturg kasvab Liivimaa mihklilaadaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust see julgus turg nüüd laadaks nimetada?
«Julguse annab eelnevate aastate kogemus ja õnnestumine ning väga hea koostöö inimeste ja asutustega. Eelmisel aastal oli mihkliturul sada müüjat ja hinnanguliselt külastas turgu kahe-kolme tuhande inimese ringis, mis ületas meie ootused. Juba siis andis turg välja laada mastaabi.
Tagasiside turulistelt oli ääretult positiivne ja selle aasta mihklipäeva korralduskomisjoni koosolekul pakkus linnapea Kalev Härk välja nimetada ettevõtmine Liivimaa mihklilaadaks, mis ühiselt heaks kiideti. Ka komisjoni liige Sirje Päss, mihklituru idee autor ja üks eestvedajatest, oli nimetusega väga rahul.
Linnavalitsus teeb kõik endast oleneva, et laat kujuneks atraktiivseks ja pakuks traditsioonilist laadamelu, kus kauplemine ühendatud lõbustustega. Meie eesmärk on pakkuda kõikidele vanusegruppidele huvitavat sügisest nädalalõppu.»
Miks Valga asemel Liivimaa?
«Sellele küsimusele annab vastuse meie linnavalitsuse avalike suhete juht Hele Heletäht: «Kogu Eesti korraldab mihklipäevi. Meie ettevõtmine on nende aastatega nii suureks kasvanud, et julgeme seda tõesti reklaamida juba kui Liivimaa mihklilaata ja pidu, kuhu oodatud laadalisi nii Eestist kui Lätist.
Ajalooliselt on Valga olnud üks Liivimaa olulisi keskusi, kus peetud ka Liivimaa maapäevi. Liivimaa mõjuala on olnud suur, ajaloo erinevatel etappidel hõlmanud nii Eesti kui Läti alasid.»»
Kes on laada korraldamisse kaasatud?
«Peale linnavalitsuse esindajate on kaasatud sellesse protsessi kultuuriasutused ja mittetulundusühingud, kokku päris suur hulk inimesi.»
Keda ootate müüma ja missugustel tingimustel?
«Müüma ootame aiasaaduste, taimede ja loomade kasvatajaid, käsitöömeistreid, puidust mööbli ja igasuguste ehete valmistajaid, mitmesuguste toiduainete müüjaid ja teisi. Ei oota niinimetatud Poola tööstuskauba müüjaid.
Müügiplats on tasuta, kauplejatelt ootame annetusi nende kaubavalikust heategevuslikule loteriile, mille tulud lähevad Valga Jaani kiriku korrastamiseks. Kauplejad saavad registreeruda 30. septembrini, müügikohad jagatakse kätte laadapäeva varahommikul.»
Kuidas registreerimine on siiani läinud?
«Seni (23. septembri seisuga) oli registreeritud juba sada kauplejat. Nemad toovad laadale kala, liha, leiba, mett, juustu, küpsetisi, ekstrakte, astelpajutooteid, käsitööesemeid, lõnga, lambanahatooteid.»
Missugustes tegevustes on võimalik laadalistel osaleda?
«Võimalik on osa võtta koduveinide ja -leibade konkursist ning esimest korda ka õunakoogikonkursist. Spordinõunik Meelis Kattai korraldab mitmesuguseid mihklipäevale omaseid rahvalikus stiilis jõukatsumisi ja mänge. Selgitatakse välja ka kõige osavamad Mihklid ja Mihklikesed.
Säde pargis leiavad aset kalapüügi meistrivõistlused tiitlile «Liivimaa kangeim kalamees». Tegevust pakutakse ka lastele: kohal on batuudid, Tiigi talu Ponimaa Otepäält, jõukohast ja huvitavat meisterdamist pakkuvad õpitoad.
Töötab rohevahetusnurgake, kus raha eest ei saa midagi. Meie soov on, et väljakaevatud püsikud leiaksid kompostihunnikusse mineku asemel koha, kus neid vajatakse. Kes midagi toob, saab ka midagi vastu.
Keskraamatukogu võtab vastu ja jagab tasuta raamatuid. Huvilistel on võimalus neid ka omakeskis vahetada.»
Heidame pilgu kalapüügivõistluste juhendile.
«Registreerimine on kohapeal enne võistluse algust. Iga võistleja võib kasutada ühte ühe konksuga lihtkäsiõnge (ilma kettata), õngitseda tohib tund aega ja ainult igaühele loositud sektoris. Peibutussööda kasutamine on lubatud. Paremusjärjestus selgitatakse kogutud punktide alusel – üks püütud kala annab ühe punkti, lisaks iga gramm püütud kalade kaalust ühe punkti.»
Mida harivat pakutakse?
«Mõniste muuseumi viljaprogrammis õpitakse tundma rukist, nisu, otra ja kaera taime, tera ja jahuna, kuivatatakse ja pekstakse reht, tuulatakse ja sarjatakse vilja, jahvatatakse jahvekivil, uhmri ja käsikiviga, tehakse viljakohvi, kamakäkke ja kalja. Elektriahjus valmistatakse kohapeal leiba.
Mart Salumaa tuleb kohale oma sepikojaga. Lisaks kõigele muule lubas ta siin ka sütt ja kõrvalproduktina tõrva teha. Sellega tahab ta harida inimesi ja näidata, kuidas ei tohi ahju kütta ning mis vale kütmise korral korstnas kõik tekkida võib.
Luua metsanduskool esitleb metsa-aasta fotonäitust «Meil on elu keset metsa», mis koostatud kooli metsandusliku hariduse saanud looduspiltnike ning metsakasvatuse õpetaja ja tema õpilaste töödest.
Õunanäitusel «Kae ubinat» on kohal spetsialist, kes tutvustab õunasorte. Igaühel on võimalik lasta määrata oma kaasavõetud sorte.»
Kes esinevad laada kultuuriprogrammis?
«Peaesineja on Kihnu Virve oma pereansambliga. Veel lahutavad sel päeval publiku meelt Valka rahvatantsurühm Sudmalinas ja folklooriansambel Naburgi, Valgamaalt rahvatantsurühm Pilleriin ja rahvamuusikaansmbel Jauram.»
Laada õnnestumises on üsna oluline koht ka päevajuhil. Kes on seekord selles rollis?
«Toomas Paur, kes on ennast näidanud siin mitmesuguste spordiürituste kommentaatorina. Loodame, et ta suudab kõik laadaüritused atraktiivselt publikuni tuua.»
Mida peaksid laadalised veel teadma?
«Seekord tehakse kõikide konkursside kokkuvõtted kohe pärast nende lõppemist, et auhinnad ikka omanikud leiaksid. Kultuurikeskusesse pääseb läbi kohviku Nipernaadi, et kellelgi poleks vaja nii-öelda üle lava minna.
Laadapäeva ajakava on linnavalitsuse kodulehel. Seda tasub aegsasti vaadata, et igaüks saaks õigel ajal õiges kohas viibida.»