Legendaarne koolipapa Heino Mägi tähistab 80. verstapostini jõudmist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Legendaarse koolipapa austamine ja tema loodud kultuurkihi täpsem mõõtmine toimub täna, 13. detsembril algusega kell 16 Otepää gümnaasiumis.

FOTO: Ülle Kübarsepp

Otepää kõrgustikul on Linnamägi, Väike Munamägi, Heino Mägi … Kõik need mäed on viljakad. Linnamäel asub viljakas ajalooline kultuurkiht, Väike Munamägi oli veel hiljuti kaetud korraliku palgimetsaga. Heino Mägi aitas luua Otepääle paksu kultuurikihi.


Üldjoontes teame, kuidas tekkisid Linnamägi ja Väike Munamägi. Aga kas  teame, kuidas on kujunenud Heino Mägi? Millistest komponentidest koosneb tema loodud kultuurikiht? Ilmselt peame minema kooli, Otepääle, et leida küsimustele vastuseid.

Esimene tund, kodulugu

Heino sündis 14. detsembril 1928. aastal Palupera vallas Lutike külas, Leigo talu vahetus naabruses. Peres olid veel ema Rosalie, isa August, vennad Kalju ja Raimo.

Õpihimuline poiss alustas kooliteed Neeruti algkoolis, sealt siirdus Otepää gümnaasiumisse. Elukutse valikul said ilmselt otsustavateks pere lehmale peetud kõned ja joorutused. Neid kuulis naabri-Anna, kes pani paika ennustuse: «Sellest poisist piat küll kerkuõpetaja saama, talle meeldüs jutlust ütelda!»

Kirikuõpetajat Heinost ei saanud, aga kooliõpetaja küll. Kogu tema edasine koolitee ongi olnud sihikindel liikumine õpetajaameti suunas: Tartu Õpetajate Seminar, Tartu Õpetajate Instituut (lõpetatud kiitusega), Tallinna Pedagoogiline Instituut (lõpetatud kiitusega).

Teine tund, tööõpetus


Töömehetee algas 1948. aastal Vana-Otepää 7klassilise kooli ajalooõpetajana, kuid vahel tuli õpetada ka geograafiat, matemaatikat ning isegi joonistamist.

Seoses valdade likvideerimise ja rajoonide moodustamisega vajati hädasti uut kaadrit. Nii lasigi Mägi endale augu pähe rääkida ning temast sai Otepää rajooni haridusosakonna juhataja. Kuna koolitöö oli ikkagi hingelähedasem, läks ta kolm aastat hiljem Vana-Otepääle tagasi, seekord juba direktori kohale.

1956. aastal kutsuti noormees Otepää keskkooli direktoriks. Algas 33 aastat kestnud viljakas periood, mis jättis sügava jälje nii kooli kui kogu Otepää piirkonna ajalukku.

Juba 1958. aasta sügisel oli vana koolimaja õue tekkinud suur auk, millest kerkis 1961. aastal uus koolihoone.

Väärib märkimist, et tollal töötas Otepääl Hundisool oma tellisetehas ja uus koolimaja ehitati just seal valminud tellistest. Kooli­direktorina tuli ehitusel hoolikalt silm peal hoida ning sageli, paraku, tuli hommikuti kokku arvata varastatud ehitusmaterjalide koguseid.

Kõigile raskustele vaatamata valmis see kaunis, Koidu Lassmanni projekti järgi rajatud hoone 1961. aasta augustis. Vastuvõtukomisjon pidas hoonet hinde 4 vääriliseks. Kogu hoone koos sisustusega maksis umbes 400 000 rubla.

Kolmas tund, perekonnaõpetus

1947. aastal algas abielu, mis kestis 59 aastat, kauni neiu Heisi-Harrietiga. Noored kohtusid Lutike tuletõrje seltsimaja rahvatantsuringis, kus juhendaja oli kuulus Helju Mikkel.

Kogu pere eesnimed algavad tähega «H»: Heino, Heisi, Heiki, Helge, Heido.

Abikaasa Heisi oli Otepääl tunnustatud ja armastatud rahvatantsuõpetaja nii koolis kui kultuurimajas. Vanem poeg Heiki on Pärnus optik-mehaanik, Helge väike­ettevõtja Saaremaal ning noorim poegadest, Heido, on loonud oma perekonna politseidünastia. Kogu Heido pere on seotud politseistruktuuridega, tööalaselt ikka!

Heikil üks poeg, Helgel kolm poega, Heidol kaks tütart. Heino Mägil on kokku kuus lapselapselast. Noorimad, kümnekuused kaksikud, käivad juba Otepääl vanaisa juures akordionit õppimas, pidavat tema sõnul väga musikaal­sed lapsed olema.

Neljas tund, muusikaõpetus

Muusikuteed alustas Heino Mägi Neeruti mandoliiniorkestris, kuid teine elukaaslane sai siiski akordionist. Teist nii seltskondlikku ja musikaalset meest andis otsida, tegelikult ei otsitudki, sest võrdväärset polnudki vaja – teda jagus kõikjale.  

Suvised rahvatantsu- ja laulupeod algasid kultuurimaja pargist ja suundusid Pühajärve parki. Aastaid vedasid rongkäiku kolm kuulsat kohaliku kultuurielu edendajat: Heino Mägi, Kalju Ruuven, August Krents.

Neile, kes seda ei tea, olgu öeldud, et Ruuven oli Otepää rahvateatri tunnustatud juht, Krents tolle aja kuulsaim muusikajuht-pedagoog ning Mägi haridus- ja seltsielu eestvedaja.

Neid kolme meest võib julgesti võrrelda kolme maailmakuulsa tenoriga. Igaüks eraldi jättis oma huvialal maha kustumatu ja kordumatu jälje. Ent kolme mehe koostöö kõla kostus seda tugevamalt, mida rohkem nad koos toimetasid.

Viies tund, emakeel

Heino Mägi on meeleldi oma keelel kõlada lasknud. Oma kallitest kaasteelistest ja kodukohast on ta kirjutanud terve rea raamatuid. Ikka selleks, et tulevastel põlvedel oleks lihtsam kodukandi kultuurilooga tutvuda.

Nii on korralikult kaante vahel hulk ladusas emakeeles kirjutatud raamatuid. Väike valik: «Jakob Hurt ja Otepää», «Dirigent ja pedagoog August Krents», «Koolimees Juhan Jägel», «Otepää gümnaasiumi direktorid», «Otepää rahvakoolist Nuustaku progümnaasiumini», «Kolmkümmend kolm aastat direktorina Otepää keskkoolis», «Otepää-Kääriku».

Oma elu jooksul on Heino loendanud ja arhiveerinud üle 400 artikli kaastöödena nii tollastele ajalehtedele kui ka ajakirjadele.

Kuues tund, fakultatiivainena kodu-uurimise alused

Tema eestvõttel hakati rajama koolimuuseumi, mis töötab-toimib vahelduva eduga siiani. Kuuldavasti on hakatud Heino Mägi kogutud ajaloolisi materjale süsteemselt hooldama. Materjali on kogunenud aastakümnetega palju ning nüüd see kõik süstematiseeritakse nüüdisaegset arhiivindust silmas pidades.

Korraldati iga-aastaseid koolisiseseid kodu-uurimise konverentse, kus õpilased oma uurimistööde põhjal ettekandeid tegid. Neid rohkeid ja ammendamatuid varasalvesid kasutavad paljud tänulikud kodu-uurijad ja muidu huvilised siiani. Teemadering oli enamasti ikka kas õpilaste lähim ümbrus, kodulinn, koduküla või lähimad looduslikud vaatamisväärsused.

Mägi tegemisi kodu-uurimise vallas käidi uudistamas nii lähedalt kui kaugelt, isegi Venemaal huvituti tema tegemistest. Otepää keskkooli kodu-uurimisalast tööd ning kooli kompleksset kasvatustööd on tutvustatud lausa NSV Liidu rahvamajanduse saavutuste näitusel Moskvas. Mõlemad tegevused pälvisid näituse pronksmedalid.

Seitsmes tund, ajalugu

Kiire ja ootamatu tunnikontroll. Millal toimus Pühajärve sõda? Vastus: aastal 1841.

Millal paigutati Pühajärve tammikusse monument Pühajärve sõja meenutuseks? Vastus: 11. septembril aastal 1971. Kes oli seejuures skulptor? Vastus: Lembit Paluteder.

Kelle algatusel on Otepää gümnaasiumi ette ja mujale Otepää ümbrusesse paigutatud mälestuskivid? Vastus: Heino Mägi. Kes on aidanud jäädvustada Otepää suurmeeste mälestusi? Vastus: Heino Mägi.

Vabandage, ega te ei spikerda, te teate ju kõiki vastuseid? Tegelikult võib siinkohal spikerdada küll, aga kasutades vaid Mägi enda kirjutatud raamatuid. Mahavaatamine antakse andeks, sest raamatud on kirjutatud ikka lugemise ja õppimise eesmärgil, mitte, et nad riiulitele tolmuma jääks.

Osa neist teostest on muutunud päris kapsaks rohkest kasutamisest, eriti «Otepää-Kääriku reisijuht», mis on väga põhjalik ja tänu sellele endiselt populaar­ne. Ehk peaks sellest raamatust tegema kordustrüki? Mõtlemispaus.

Kaheksas tund, terviseõpetus

Neli aastat tagasi tabasid legendaarset koolipapat järjest rängad tervisehädad: mitu infarkti, lõpuks veel insult. Arstid laiutasid käsi ja pere oli murest murtud. Heino Mägi väidab ise, et käis korra juba Peetruse juures tutvustki sobitamas. Sealt aga antud kõva käsk tagasi minna.

Nii ta ongi tagasi ja seletab päevast päeva imestunutele, kuidas Peetrus ta tagasi saatis ning lohutab ja julgustab saatuse­kaaslasi mitte alla vanduma, vaid tervisehädadega võitlema.

Arstid keelasid patsiendil rangelt alkoholi pruukimise ja suitsetamise. Väiksest napsist olevat olnud kerge loobuda, aga suitsetamisega on tõsised probleemid: mees pole elus sigarette puutunud. Raske on ju loobuda tegevustest, mida polegi tehtud!

Tänapäeva meditsiin on tõesti hästi arenenud – tohtrid teavad täpselt, mida tuleb ühe või teise tervisehäda puhul teha. Nii oleks Mägi oma arvuti aknast alla viskama pidanud ja kalli akordioniga mängiminegi kästi unustada.

Tegelikult on mõlemad sõbrad tal alles. Arvutiga saab vaikselt toimetada, aga akordioni sõrmitsedes on tal ukse taga kohe hoolitsev naabrinaine, kes värskendab Heino mälu reeglite koha pealt.

Vahetunnid õpetajate toas

Õpilased, teadagi, ei anna õpetajatele armu. Sageli pandi neid proovile ning tunni lõppenuks kuulutanud koolikell oli nii mõnelegi pedagoogile suur kergendus.

Sai lipata õpetajate tuppa, kus valitses sundimatu ja sõbralik õhkkond, arutati omavahel päevaprobleeme. Kui keegi vajas toetust, siis toetati. Kui oli rõõm, siis rõõmustati koos. Aga vahel juhtus ikka enneolematuid lugusid ka.

Õpetajate tuba oli nagu pühamu, kus pidi kurbus ja tusatuju lahtuma. Tihti juhtus, et mõni mõtlikum pedagoog leidis end järsku õpetajate toa kapi otsast. Direktor paigutas nad sinna kurva tuju üle mõtisklema. Allasaamine oli juba istuja enda mure. Teadaolevalt pole siiani keegi kapi otsa jäänud.

Kooliekskursioonid

Koolielu vältimatu osa on olnud ikka ekskursioonid, mis toimusid regulaarselt igal aastal. Mägil olid välja töötatud marsruudid, kuhu saadeti lapsed ning kus käisid vaid õpetajad.

Lasteekskursioone pidid õpetajad pikalt ette valmistama, tutvuma paikadega, kuhu mindi ning tagasi saabudes tehti põhjalikud kokkuvõtted reisist.

Kui olid õpetajate reisid, oli Heino see, kes organiseeris viktoriine ja hoidis seltskonnal alati tuju kõrgel. Need reisid olid unustamatud.

Legendaarsed peod

Kõike, mida koolipapa ette võttis, tegi ta suure innu ja põlemisega. Eriti uhked olid kooli nääripeod. Kui lastele olid laulud-salmid selgeks õpetatud, õppisid õpetajad selgeks endi eeskavad, ükski pidu ei möödunud lavastusteta.

Legendaarsed ja populaarsed olid iga-aastased hõbe- ja kuldlendude kokkutulekud, mida koolijuht suure entusiasmiga korraldas.

Heino Mägi oli ka tuntud ja armastatud peojuht, tema juhtida ja lõbustada on olnud suur arv sünnipäevi ning oodatud pulmaisa on oldud 20 pulmas. Andrus ja Angela Veerpalu pulmapidu juhtis samuti tema.

Igavikulised ülesanded

Kogu oma hoogsa elu kõrvalt on auväärses eas pedagoog täitnud ka igavikulisi ülesandeid.

Nõukogude ajal toimusid enamasti ilmalikud matused, mida viisid läbi hea kõneoskusega inimesed. Esimene matus, kuhu Mägi saatjaks kutsuti, toimus 1958. aastal, lahkunu oli Valter Jalviste. Kokku on leinatalitusi kogunenud 716.

Aktus, medalistide autasustamine

Seekordsel aktusel jagatakse kõik aukirjad ja medalid Heino Mägile. Publik seisab püsti ja kostuvad korduvad ovatsioonid. Et ükski tunnustus ei ununeks, sai valmistatud lühike spikker, mida võib kasutada, kui mõni neist siiski ununema peaks. Spikrit soovitaks kasutada ikka vanu häid traditsioone silmas pidades.

Spikker
1964
    Eesti NSV teeneline õpetaja
1980, 1982
    haridusministeeriumi tunnustusmedal
1972, 1982
    NSV Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse pronksmedal
1986
    A. Elango nim preemia pedagoogilise uurimustöö eest
1988
    Valga rajooni aukodaniku nimetus
1995
    J. Käisi nimeline vabariiklik preemia
1995
    Otepää linna aukodaniku nimetus
1997
    rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia
1998
    vabariiklik kodanikupäeva aumärk
1998
    B. G. Forseliuse Seltsi asutajaliige, juhatuse liige,  auliige
2000
    Eesti Vabariigi Muinsuskaitse Seltsi teenetemärk
2002
    Eesti Vabariigi Valgetähe orden
2002
    õpetaja-metoodiku nimetus
2003
    B. G. Forseliuse Seltsi aumedal

-----------------------------------------

ARVAMUSED-MEENUTUSED

Melanie Pullerits, vene keele õpetaja 1962–1992

«Heino Mägi võttis kooli vastu noori õpetajaid julgustava hoiakuga, hoolitses, et noor pedagoog sulanduks kiiresti kollektiivi. Otepää kool oli kuulus üle Eesti, paljud õpetajad ja koolide direktorid tulid õppima Heino Mägilt. Eelkõige koguti kuulsust kodu-uurimuste alal, koolil oli vastav õppekavagi koostatud direktori eestvõtmisel.

Vabariiklikes lehtedes märgiti tihti kooli head tööd lastevanematega, palju vaeva nähti probleemsete lastega. Lapsi aidati, et nad klassikursust kordama ei jääks.
Õpetajate pensionile minnes kingiti lahkujaile alati meenutuste album ning korraldati kevadel südamlik lahkumispidu.»

Aili Miks, ajakirjanik

«Eelkõige hindan Heinot kui kodu-uurijat, kes on arhiveerinud suure hulga ajalugu, mis puudutab nii Otepää hariduselu kui ka kogu meie piirkonda. Tänu õpilaste tehtud kodu-uurimistöödele ja Heino kogutule saame kirjutada uurimuslikke raamatuid ning üldse on need materjalid suureks abiks ajaloohuvilistele.

Ta korraldas tihti ka ülevabariigilisi kokkutulekuid, mis alati õnnestusid ning siia taheti ka väga tulla. Heino on olnud väga mitmekülgne inimene, unustamatu pillimees rahvapidudel, hea näitleja. Tõeline maa sool.»

Asta Krevald, eesti keele õpetaja 1957–2001

«Meenuvad vahvad õpetajate ekskursioonid üle suure Venemaa. Heino korraldas nii, et igal palgapäeval korjas ta igaühe palgast viis rubla. Kevadeks oli kogunenud igal õpetajal paras reisiraha. Käidi tihti vallutamas suuri mägesid nii Krimmis kui mujal. Mina kartsin väga mägesid, kaasa läksin ikka ja ega nad mind maha polekski jätnud, sest mind narritades oli kõigil tuju hea.»

Kirsti Savi (Timberg), vilistlane, 46. lend

«Heino Mägi ja kodu-uurimine on lahutamatud. Meenuvad suvised rahvatantsu- ja laulupeod, mis algasid rongkäikudega kultuurimaja pargist ning suundusid alla

Pühajärve parki, kõige ees marssis alati Heino Mägi.
Kui mõelda Otepääle, siis meenub ikka Heino, ta on Otepää hing. Vanu albumeid sirvides on paljudes neist ikka Heino, oleme kõik olnud temaga väga seotud. Temast ei saa mööda minna.»

 Aivar Pilv, Eesti Advokatuuri esimees, vilistlane, 52. lend

«Heino Mägi on koolipapa heas Oskar Lutsu «Kevade» stiilis. Heino on Suur ja avatud inimene. Muljetavaldav on tema huvi ajaloo vastu, eelkõige Otepää kohta.
Heinole on iseloomulik hea huumorimeel, ta on olnud pikki aastaid tuntud peojuht seltskonnaüritustel. Koolidirektorina tundus ta lastele suure ja targana, oli õpilastele autoriteet.

Tal jätkus aega ja tähelepanu kõigile, rõõmus tervitus ja soe sõna käisid alati Heinoga kaasas. Tõeline kooli vaim, kellest õhkus alati positiivsust. Heino Mägi tõi oma tegevusega kuulsust Otepääle, teda tunti üle Eesti. Kohtuda Heinoga on alati meeldiv. Soovin heale koolipapale palju jõudu ja tervist, energiat ja elutahet!»

Marju Länik, laulja, vilistlane, 48. lend

«Heino Mägi on nähtus, Otepää sümbol, hea koolivaim. Ta oli suursuguse olemisega koolidirektor, teda iseloomustab aval naeratus ja sirge hoiak. Lapsed ei kartnud teda, sest tal polnud iial paha tuju. Lõi koolis meeldiva õhkkonna, koolihirmu polnud.

Õpilased said laulda ansamblites, koorides, bändides; sportida. Ühiskonnaõpetuse tunnid olid huvitavad, ilmselt tema enda poolt koostatud programmiga.
Unustamatu koolidirektor ja kohaliku kultuurielu edendaja. Heino aitas ka minu isa väga südamlikult mulda sängitada. Südamlikud tänud kooliaastate eest! Soovin jätkuvat energiat ja vastupidavust edaspidisteks aastateks!»

Aivo Meema, koolidirektor,  vilistlane, 56. lend

«Imetlustvääriv iga igal juhul. Olen olnud Heinole nii õpilane, kolleeg kui mantlipärija. Koolipoisina olen käinud Heino kabinetis koolitempudest aru andmas. Heino on siiani lahke nõu andma, olen ka paljut kuulda võtnud, eriti, mis puudutab vilistlaspidusid. Oleme püüdnud tema ettepanekutega arvestada.

Heino on teinud ära suure töö kodu-uurijana ja meie kodukandi ajaloo talletajana. Tema loodud on koolimuuseum, mida oleme hakanud tõsiselt taaselustama. Soovin palju tervist ja toredaid tegusid!»

Mart Juur, humorist, vilistlane, 54. lend

«Äärmiselt silmapaistev inimene, teda oli näha ja kuulda. Asjalik ja lõbus rahvamees. Koolis direktorina tegi suure töö Otepää ajaloo kogujana ja edasiandjana. Koolil tervikuna on väga vedanud Heino Mägi näol. Ta on olnud koolidirektorina heatahtlik, lahke ja mõistev. Ei ajanud liialt pilli lõhki. Soliidne härra.»

    Tagasi üles