Suve teisel poolel hulgaliselt inimeste lähedusse ilmuvad herilased võivad elu päris kibedaks teha. Kuigi hispaanlased on väidetavalt leiutanud hea nipi nende tõrjumiseks, on selle tõhusus küsitav.
Hispaanias kasutatav nipp Eesti herilasi ei peleta
1. august 2018, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herilased ei taluvat päikse peegeldust vees. Seetõttu on Hispaania söögikohtades nende peletamiseks veega täidetud kotid, vahendab Soome rahvusringhääling Yle. Koti võivat panna nii räästa alla kui lauale.
Bioloog Jaakko Kulberg ütles Ylele, et herilased kasutavad liikumiseks sisemist kella ja päiksekompassi. Päiksekiirte käes olev veekott aga ajavat selle kompassi mingil põhjusel sassi. Herilasele on see ebameeldiv ja ta lahkub.
Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi teadur Villu Soon jäi meetodi suhtes skeptiliseks. Esmakordselt oli aastaid herilasi uurinud mees sellest kuulnud alles tänavu suvel.
«Ei tahaks hästi uskuda, et midagi nii lihtsat on olemas, mis nii tõhusalt herilased eemale peletaks,» tunnistas Soon. «Ainuüksi sellepärast on asi uskumatu, et kui see nii lihtne ja tõhus on, siis miks seda pole varem laialdaselt kasutatud. Pole teada ka et seda oleks uuritud. Oleks väga lihtne katseliselt uurida meetodi toimimist, aga seda pole tehtud.»
Herilased saavad tema sõnul ka pilves ilmaga orienteeritud ja isegi soojematel öödel lendavad vähesel määral.
Samas leidis teadlane, et igaüks võib ju meetodit ise proovida. «Minu poolest katsetatagu ja kui tõesti saab herilastest niimoodi lahti, on põhjust asja edasi uurida.»
Valgas tehtud eksperiment magusa mahla ja selle kõrvale asetatud kotiga ei kinnitanud meetodi tõhusust. Herilane ei paistnud kilekotist häiritud olevat ei siis, kui see oli mahlaklaasi kõrval, ega ka siis, kui see asus umbes 30 sentimeetrit eemal. Herilane lendas kohale ja trimpas rahulikult mahla.
Seega tuleb ilmelt rakendada vanemaid ja ära proovitud meetodeid. Näiteks lõigata plastpudel pooleks, asetada selle põhja midagi magusat ja panna pudeli alumise otsa peale tagurpidi ülemine. Sel juhul herilased lehtrikujulist ülaotsa pidi enam pudelist välja ei pääse. Sarnane nipp toimib ka äädikakärbeste puhul.
Paraku ei tasu Soone sõnul loota, et esimese uudistama tulnud herilase tapmine päästaks tema liigikaaslaste saabumis eest. «Sõnum toidupoolisest jääb nii pessa viimata, küll aga samuti ei jõua kohale sõnum ohust. Peatselt on platsis järgmine juhuslik uudistaja.»