Amet kutsub üles kuivale jäänud kaladest ja vähkidest teada andma

Hukkunud kalad Peipsi ääres

FOTO: Ivo Kask

Keskkonnaamet palub inimestel teada anda kuivalejäänud veekogudest ning hukkunud kaladest ja vähkidest.

Keskkonnaamet märgib, et pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda ning põua tõttu on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Seetõttu palub keskkonnaamet teada anda, kui inimesed juhtuvad märkama kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks ilmadele on seda soodustanud ka kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguste ilmade jätkumisel võib aga sarnaseid teateid tulla peagi ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis söövad linnud ja kiskjad kuivalejäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb loodus nendega reeglina ise toime. Kui suremine on massilisem ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.

Kui veekogud on avatud ning ilma kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon looduslikul teel.

Küll aga on võimalik päästa kuivalejäänud jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.

Tagasi üles