Käesoleva aasta kaheksa esimese kuu jooksul hukkus Eestis tulekahjudes 24 inimest, neist kolm augustis.
Tulesurmi on tänavu rohkem olnud
Päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku sõnul juhtusid hukkunuga tulekahjud enamasti eluhoonetes, sealhulgas aastaringseks elamiseks kohandatud suvilas. Üks inimelu nõudnud põleng leidis aset hooldekodus, üks mahajäetud hoones ja üks mitteeluhoonesse ehitatud saunas. Üks inimene hukkus ka kulupõletamise tagajärjel.
Kümme inimest hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Neist kaheksa suitsetas magamisasemel. Kolm inimest hukkusid toiduvalmistamisest, kaks inimest lahtise tule kasutamisest, kaks hooletust kütteseadme kasutamisest alguse saanud tulekahjus ning neljal korral ei õnnestunud tulekahju tekkepõhjust välja selgitada.
13 juhul hukkus inimene ruumides, kus puudus nõuetekohaselt paigaldatud või töökorras suitsuandur. 2017. aasta samal perioodil oli hukkunuga tulekahju peamine tekkepõhjus suitsetamine.
Tulekahjus hukkunu oli keskmiselt 65-aastane, vanim hukkunu oli 96- ja noorim 36-aastane. Hukkunutest 42 protsenti olid pensionärid ning 29 protsenti töötud. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes 54 protsenti hukkunutest.
Esialgsetel andmetel päästeti käesoleva aasta jooksul augusti lõpu seisuga tulekahjudest 45 inimest ning vigastada sai 66 inimest. Kaheksa toodi küll elusalt välja, kuid nad surid kas teel haiglasse või haiglas. 2017. aasta samal perioodil päästeti tulest 44 inimest ning vigastatuid oli 61.