Meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas
Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Statistikaamet teatab, et Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1990ndate alguses, kui 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,2 aastat ja naistel 72,8. Pärast seda on rahva tervis paranenud, noorte suremus õnnetusjuhtumite tõttu vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud.

Meeste ja naiste oodatava eluea vahe väheneb: 1994. aastal oli see 12 aastat, kümme aastat tagasi üle 10 aasta, 2017. aastaks on vahe 8,6 aastat.

Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt 3 aastat vähem, kuid see vahe on aastatega vähenenud. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste oodatav eluiga 1,4 aastat lühem, meestel ligi 5 aastat lühem.

Oodatav eluiga sõltub paljudest mõjutajatest, olulisemad on keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus. Meeste mõnevõrra lühem oodatav eluiga on ootuspärane, sest nad on riskialtimad. Ilmselt mõjutab seda ka füüsiliselt raskete või tervisele ohtlikumate töökohtade suurem osatähtsus meestel. Eestis töötavad inimesed Euroopa Liidu keskmisest mõnevõrra enam sinikraede ametikohtadel ja meeste hulgas on neid rohkem. See võib olla üks selgitus meeste ja naiste oodatava eluea suurele erinevusele.

Oodatavat eluiga arvutab Statistikaamet eraldi linna- ja maarahvastikule, maakondade rahvastikule, rahvuse järgi ja 2017. aastast uue näitajana ka hariduse järgi. Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Ka väheneb meeste ja naiste oodatava eluea vahe nendes rühmades. Kõrgharidusega meeste ja naiste oodatav eluiga erineb 7,7 aastat, põhiharidusega meeste ja naiste puhul 10,1 aastat. Kõrgharidusega naiste ja põhiharidusega meeste oodatav eluiga erineb 17 aastat.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles