Moostes avati üle-eestiline rahvuskultuuride kuu

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Viktor Burkivski

Reedel avati Moostes rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside katusorganisatsioonide koostööpäevakul rahvuskultuuride kuu, mis kutsub märkama ja tunnustama siin elavaid rahvusvähemusi ja nende kultuuri.

Moostes olid esindatud  vene, ukraina, mordva, tatari, valgevene, aseri, armeenia, ingerisoome, eesti ja teised rahvused, ühtekokku 65 osalejat.

Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juhi Kristina Pirgopi sõnul leidis mastaapsem eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide kohtumine esmakordselt aset aasta tagasi. Tookord avaldasid osalejad soovi kohtumisi jätkata ja seetõttu korraldaski Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga kokkusaamise Moostes.

„Eelmise aasta kogemus näitas, et arutelud erinevatest kultuuridest inimestega on suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele. Seekord hakkasidki osalejad looma ühisprojekte. Parimate projektide toetamiseks pani Integratsiooni Sihtasutus välja 6000 eurot,“ lausus Pirgop.

Rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside kohtumine Mooste mõisas oli vastalanud rahvuskultuuride kuu avaüritus, mis on ühtlasi pühendatud käesolevale Euroopa kultuuripärandiaastale.

Rahvuskultuuride kuu on täis pikitud rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi. Kava pakub kontsertide ja näituste kõrval ka tervet rida õpitube – küll proovitakse kätt türgi kohvi ja udmurdi rahvustoitude tegemisel, õpitakse lesgiini tantsu või tehakse traditsioonilisi vene kaltsunukke.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja üle 30 pühapäevakooli, kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. „Oma esivanemate traditsioone kalliks pidavad rahvusseltside inimesed suhtuvad austusega ka Eesti kommetesse ja kultuuri,“ on Käosaar veendunud.

“Eesti rikkus on meie inimesed, meie mitmekülgne kultuuripärand ja traditsioonid. Mida rohkem oskame seda rikkust märgata, hinnata ja hoida, luua omavahelisi kontakte, seda tugevamad ja õnnelikumad me ühiskonnana oleme,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

„Käimas on Euroopa kultuuripärandiaasta, mis tõstab esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit. Kultuuripärandiaasta raames toimuva rahvuskultuuride kuu eesmärk on anda inimestele võimalus tutvuda Eestis elavate eri rahvuste kultuuriga,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht.

Eestis elab 194 eri rahvust. Eesti suuremad rahvusgrupid on lisaks eestlastele venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Siin elab ka arvukalt tatarlasi, juute, leedukaid, poolakaid, sakslasi ja armeenlasi. Võrreldes viimase rahvaloenduse andmetega on suurenenud riigis elavate ukrainlaste, grusiinide, aserbaidžaanlaste, rootslaste, inglaste, ameeriklaste, itaallaste, prantslaste, hollandlaste ja hiinlaste arv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles