Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) taunib Facebooki-grupi Eesti Metsa Abiks (EMA) tegevusi poliitikakujundamisel.
Puidutöösturid pole rahul metsakaitsjate tegevusega
20. september 2018, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMPLi juhatuse esimehe Marek Kase sõnul peaksime metsanduse pikaajalistest plaanidest rääkides tegema rohkem koostööd ning lähtuma emotsioonide asemel teadmistest.
EMPL ja Facebooki-grupp Eesti Metsa Abiks osalevad mõlemad Eesti metsanduse arengukava koostamisel. EMA on ainus organisatsioon, mis osaleb arengukava kõigis neljas töögrupis, EMPL-i poolt on ekspertidena kaasatud kaks liiget. EMPL-i hinnangul peaksime ühiselt töötama selle nimel, et Eesti metsamaa pindala ei väheneks.
“Mul on hea meel, et metsanduse arengukava koostamiseks on kokku toodud niivõrd erinevad osapooled - mets on Eesti jaoks tähtis teema ja vajab tõsist ning kvaliteetset arutelu. Kahjuks pole arengukava koostamise protsess olnud kaugeltki nii hea, kui võiks,” sõnas EMPL-i juhatuse esimees ja töörühma liige Marek Kase.
Ta lisas, et praegu peab tegutsema olukorras, kus üks huvigrupp püüab argumentide lõppemisel oma eesmärke saavutada koosolekutelt demonstratiivselt välja marssimiste ja piketiähvarduste kaudu.
"Metsanduse tulevikuplaanidest rääkides peame suutma teha koostööd ja kasutama emotsioonide asemel teadmisi. Peame ühiselt töötama selle nimel, et meie metsamaa pindala ei väheneks," rõhutas ta.
Eesti metsanduse arengukava 2030 töörühm jaguneb omakorda sotsiaalse, majandusliku, ökoloogia ja kultuuri valdkonna alamtöörühmadeks. Töörühm kaardistab metsanduse valdkonna probleemid, lahendused ja eesmärgid, mis võetakse aluseks metsanduse arengukava 2030 algatamise ettepaneku koostamisel. EMA on ainus organisatsioon Eesti metsanduse arengukava protsessis, mis osaleb kõikides töögruppides, kuid on piketiähvarduse abil saanud veel juurde osalejaliikmeid.
“Meie tänased otsused määravad selle, millised metsad on meie lastel- ja lastelastel. Tänasest Eestist on pool metsamaa ja oleme Euroopas absoluutses tipus loodukaitsealade mahu poolest. Paraku on suur osa meie metsast vananev või juba surnud. Oleme Euroopa tipus ka surnud puude arvukuses. Meie vastutada on see, et Eestis oleks ka 50 ja 100 aasta pärast ilusad ja tugevad metsad ning selle saavutamine eeldab teadmisi, tööd ja koostööd, ” lisas Kase.