18. septembril toimus Vastseliina piiskopilinnuses Võru maakonna arengustrateegia 2035+ arengupäev, kus anti ülevaade strateegiaprotsessi senistest tulemustest ja teemarühmade tööst, tehti ettepanekuid riigile ja arutati maakonna ühiste väärtuste üle.
„Teemarühmad on teinud ära suure töö,“ ütles SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. „Samuti on Võru maakonna inimesed küsitlustele vastamisega aidanud kaasa maakonna arengule. Täname kõiki, kes on kaasa mõelnud. Annami ütenkuun Võru maakunnale vunki mano!“
Arengupäeval tutvustati maakonna üldist visiooni ning teemarühmade juhid tegid ülevaate valdkondade väljakutsetest ja eesmärkidest. Kõik valdkondlikud eesmärgid täiendavad ühtset visiooni „Meie maakond on õnnelike ja tegusate inimeste, rohkete võimalustega ning mitme kultuuriruumiga maa.“
Mõttetööle inspireerisid Setomaa ülembsootska Aare Hõrn ja Võru Instituudi juht Rainer Kuuba.
„Peame vaatama edasi mitte ainult kümme aastat vaid palju pikemalt,“ rääkis Aare Hõrn telesilla vahendusel. „Tegema kõik selleks, et paari põlvega seto ja võro keel ei kaoks. Leidma lahendused, et meie lastel ja lastelastel oleks tulevikus millega siin leiba teenida. Tähtis on see, et setod ja võrokesed hoiaksid kokku. Peame tegema nii, et Setomaa ja Võromaa oleksid kodupaik, kus meie inimesed saavad elada ja kes on hetkel eemal saavad tagasi tulla. Võtame nad vastu ja õpime nende käest neid tarkusi, mida nad on õppinud laias maailmas käies.“
Rainer Kuuba rääkis ääremaast: „Kui Eestis rääkida ääremaast, siis Tallinn on ju ääremaa, sest seal võib üle ääre merre kukkuda.“ Kuid tõsiselt rääkides juhtis tähelepanu, et siit Vastseliinast jõuab Võru kesklinna kiiremini kui Viimsist Tallinna kesklinna. „Saame seetõttu asju kiiremini ja rahulikumalt ajada. Me ei ela pead-jalad koos, meil on ruumi. Meil on puhast õhku, vett, loodust. Ellujäämiseks ei ole vaja ei võru ega seto keelt, samamoodi nagu pole selleks vaja ka eesti keelt, kuid meie keeleoskus teeb meist need kes me oleme ja kes me tahame olla. Peame olema avatud muutustele, aga kaaluda tuleb erinevaid alternatiive, mil määral need vastavad meie väärtustele ja ootustele. Sama palju mune saab kui ehitada üks suur farm 300 000 kanale, 10 farmi 30 000 kanale, 30 farmi 10 000 kanale, 300 kanalat 1000 kanale või 1000 kanalat 300 kanale. Ja on selge, et 300 kana jaoks ei pea ehitama 100 m pikkust sõnnikuhoidlat.“
Maakonna väärtustena nimetati üksmeelselt inimest, (puhast) ja rikast loodust kultuuripärandit ja elukeskkonda, keelt ja kombeid ning ruumi (kultuur ja avarus).
Maakonna arengustrateegia koostamine jätkub. Strateegia kinnitatakse hiljemalt 15. jaanuariks 2019, vahepeal toimub arengustrateegia avalikustamine ning arutelud maakonna omavalitsuste volikogudes.