/nginx/o/2018/09/23/11440756t1he733.jpg)
Suvel ilmus ajalehes Lõuna-Eesti Postimees artikkel «Opositsioon näeb vallavõimu tegevuses omadele hüvede jaotamist». Artikkel keskendus mitmele aspektile, mille juurde pean vajalikuks tagasi tulla ning mille suhtes oma seisukohad ka avalikusele esitan.
Vallavalitsus on olnud sunnitud kevadisel vallavolikogu istungil tunnistama personalikonkursside läbiviimisel enda rikkumisi 13 sisekonkursi ja seitsme avaliku konkursi puhul ning seda lühikeses vahemikus: detsembrist 2017 veebruarini 2018.
Väide, et rikkumised konkurssidel on kuidagigi vabandatavad või isegi õigustatavad sellega, et nõnda säästeti valla raha ning lahkumishüvitised oli vaid taolist teed valides võimalik panna ühinemistoetuse arvele, on vale. Ühinemistoetust tuleb kasutada vastavalt ühinemislepingule ja haldusreformiseadusele. Ühinemisleping koos lisadega on toetuse kasutamise alus. Leping sätestab, et ühinemisega seotud koondamiskulud hüvitatakse ühinemistoetuse osast, mille Valga vald sai põhjusel, et ühinemisel tekkis enam kui 11 000 elanikuga vald.
Korrarikkumised personalikonkursside puhul ning ühinemistoetuse kasutamine on eraldi asjad. Seda kinnitas ka minult järelepärimise saanud rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes. Vallavalitsus viitab artiklis ajahädale ning seega peab oma rikkumisi paratamatuks ja õigustatuks.
Siiski on fakt, et isegi sisekonkurssideks oli vallavalitsusel aega terve kuu, sest struktuur kinnitati volikogus 1. detsembril 2017. Avalike konkursside puhul ei ole ajapuudusele viitamine aga üldse asja- kohane, sest tähelepanualu- sed konkursid viidi läbi juba 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris.
Artiklist sai lugeda järgmist: «(abivallavanem Jüri – toim) Konrad vastas, et konkursil osalenud kandidaatide hariduse kohta pole võimalik vastavalt isikuandmete kaitse seadusele infot edastada ja jutud kõrgharidusest või selle puudumisest saavad seega põhineda vaid kuulujuttudel».
Et vallavalitsus püüab pugeda isikuandmete kaitse taha, ei ole ilmselt uudis. Asjakohane on tähelepanu juhtida aga avaliku teabe seadusele, mis ütleb, et info ametnike hariduse kohta on avalik teave.
Keskerakondlast Kätlyn Podiradti on konkursil lastekaitsespetsialisti ametikohale ebaseaduslikult eelistatud, sest ta ei saanud kuidagi olla kandidaatidest parim. Lastekaitseseaduse §19 lõikes 1 sätestatakse nõuded lastekaitseametnikule ja kohustus omada erialast ettevalmistust ning kõrgharidust. Kõrgharidusnõude sisu on omada kõrgharidust sotsiaaltöö või sellele lähedasel erialal, näiteks sotsiaalpedagoog, psühholoog, noorsootöö.
Avalike konkursside puhul ei ole ajapuudusele viitamine üleüldse asjakohane.
Konkursil kandideeris vähemalt kolm isikut, kes nõudele vastasid. Podiradtil on nüüdseks avaldatud teabe kohaselt kutseharidus ja tegevusjuhendaja kutse, mis ei ole lastekaitseametnikule nõutavale haridusele isegi lähedal. Nimetatud ametniku haridustase konkursil sobivaimaks nimetamise hetkel oli aga kutseharidusena kokk. Tegevusjuhendaja kutse on omandatud alles ametisse nimetamise järel 19. veebruaril 2018.
Need andmed on avalikkusele kättesaadavad majandustegevuse registri kaudu.
11. juuli Lõuna-Eesti Postimehest leidsin üllatusena ka viite endale. Nimelt mainiti mind järgmiselt: «Anonüümseks jääda soovinud vallaametnik vastas, et vaide esitas üks inimene: mitmele kohale kandideerinud Monika Rogenbaum. Tema vaie ületanud paraku seatud tähtaja ega läinud menetlusse. Ametniku sõnul käib vallas Rogenbaumi päringute tõttu korralik «Santa Barbara» (kunagine tuntud seebiseriaal – toim). Ta saadab meile nädalas mitu arupärimist ja nõuab, et saaks kiiresti vastatud. Ta koormab meid mõttetult üle.»
Nüüd jooksis küll vallavalitsus santabarbaralikult lati alt läbi. Ma ei ole nimelt kunagi volikogu liikmena ühelegi ametikohale kandideerinud. See, mida teen või ei tee eraisikuna, ei kuulu tegelikult avalikustamisele ühelgi moel ega üheski kanalis.
Aga et minu põhiõigusi otsustati rikkuda ja isikuandmed koguni ajalehes avaldada, siis selgitan, et olen tõesti kandideerinud vallas kahele ametikohale ning esitanud sellega seonduvalt vaide, mille esitamisega ei jäänud ma aga sugugi hiljaks.
Küll aga ei vaadanud vallavalitsus nimetatud vaiet seaduses sätestatud tähtaja jooksul läbi ning pidin sellekohase järelepärimise vallavanemale esitama.
Olen tõesti kandideerinud vallas kahele ametikohale ning esitanud sellega seonduvalt ühe vaide, mille esitamisega ei jäänud ma aga sugugi hiljaks.
Volikogu liikmena esitasin kaheksa kuu jooksul kaks arupärimist, millest üks oli seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning jäätmehooldusega ning teine personalikonkurssidel toimunud rikkumistega. Pean neid arupärimisi normaalseks volikogu liikme töö osaks.
Küll aga kutsun vallavanemat üles vallavalitsuse töökorda parandama. On häbiväärne, et Valga vallavalitsuses töötab anonüümne vallaametnik, kes ei järgi ametniku eetikakoodeksit ning kes julgelt halvustab volikogu liikme tööd. Seesama ametnik koormab täna täiesti mõttetult üle oma kolleege, kes peavad läbi viima juurdlust tema toime pandud isikuandmete väärkasutuse tõttu.
Volikogu liikme töö taunimine ei peaks olema Valga vallavalitsuse töökultuuris aktsepteeritud või mis veel hullem – lausa toetatud. Kutsun ka teisi volikogu liikmeid üles nõudlikkusele vallavalitsuse suhtes. Usun, et Valga vallavolikogu vähemalt ise ei soovi endale kummitempli staatust ning mõtlemine, kaasarääkimine, küsimuste esitamine ja nendele ka sisuliselt vastuste nõudmine muutub kunagi normaalsuseks, mida ka vallavalitsus ning selles ilmselt anonüümset tööd tegev ja anonüümset palka saav anonüümne ametnik aktsepteerivad.