Piirivalvurit kahtlustatakse omastamises

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene kontrolljoonel on valmis saanud umbes 300meetrine pontoonidele rajatud patrulltee katselõik. Piir
Foto: arved Breidaks / LEPM
Eesti-Vene kontrolljoonel on valmis saanud umbes 300meetrine pontoonidele rajatud patrulltee katselõik. Piir Foto: arved Breidaks / LEPM Foto: Arved Breidaks /

Teisipäeval hilisõhtul pidasid politsei- ja piirivalveamet PPA sisekontrollibüroo ametnikud kinni Lõuna prefektuuri piirivalvuri, keda kahtlustatakse omastamises.

Seni kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginedes on piirivalvurit alust kahtlustada selles, et ta on aasta vältel omastanud PPA vara, peaasjalikult kütust.

Piirivalvur möönis süütegu ning kahetses juhtunut tõdemusega, et ei tegutsenud mundrikandjatele pandud ootustest ja väärtustest lähtuvalt. Ootamata kriminaalmenetluses tehtavat otsust, soovis piirivalvur kohe omal soovil esitada lahkumisavalduse, mille PPA rahuldas.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk täpsustas Lõuna-Eesti Postimehele, et kahtlustatav alustas tööd piirivalvurina 1997. aastal.

Lõuna sisekontrollitalituse juht Kaupo Martihhin ütles, et taoline rikkumine omakasu eesmärgil oli kogu meeskonnale jahmatav, kuivõrd antud piirivalvur oli muul juhul igati töökas ja hinnatud kolleeg.

„Usaldame oma töötajaid ning anname neile tööks vajaminevad vahendid teadmises, et neid kasutatakse heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt. Kahetsusväärne, et kuigi tegu on üksikjuhtumiga, heidab see paratamatult varju ka teiste ausalt ja seaduskuulekalt tegutsevate ametnike mundrile,“ tõdes Martihhin nördimusega.

Antud juhtumi täpsemate üksikasjade selgitamiseks käib kriminaalmenetlus. Muu hulgas selgitatakse välja, millised täiendavad abinõud võimaldaks edasiselt selliseid eksimusi igal juhul vältida.

Küsimusele, kas karistuse määramisel arvestatakse ka isiku töökohta, vastas Kerly Virk, et karistuse määramisel ei ole määrav ametikoht, vaid rikkumise iseloom, isiku taust, kahetsus ja muud taolised asjaolud nagu iga teise isiku puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles