Kirjaniku ja riigimehe mälestuspäeval esitleti nii filmi kui ka raamatut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Lattikut meenutab tema sünnipaigas mälestuskivi. Selle juures seisavad Lüllemäe põhikooli direktor Jana Tiits (vasakult), Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp, Lattiku mälestuse hoidja Eha Kotov ning teisel pool kunagise presidendi järeltulija Matti Päts perega.
Jaan Lattikut meenutab tema sünnipaigas mälestuskivi. Selle juures seisavad Lüllemäe põhikooli direktor Jana Tiits (vasakult), Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp, Lattiku mälestuse hoidja Eha Kotov ning teisel pool kunagise presidendi järeltulija Matti Päts perega. Foto: Ave Siilak

Valga vallas Lüllemäel tähistati sealt kandist pärit kirjaniku, vaimuliku, ajakirjaniku, sõjaeelse Eesti mitmekordse ministri ja välissaadiku Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva.

Kohalikus raamatukogus korraldatud foorumil käsitleti Lattiku kultuuripärandit, tema elu ja tegevust nii kodumaal kui ka paguluses.

Esmaesitlusele tuli rahvusarhiivi arhivaari Paavo Annuse film Lattikust, mis kokku pandud ajalooliste materjalide põhjal.

Teine oluline esmaesitlus tõi lugejateni Lattiku elu ja loomingut põhjalikult uurinud Toivo Kotovi raamatu «Minu Karula album», kuhu on koondatud kirjaniku Karulaga seonduv looming.

Samuti sai uudistada mälestuspäevaks valminud infokioskit Teejuht, mis on nüüd raamatukogus kõigile tutvumiseks avatud.

Ettekannete kaudu tuli hästi välja Lattiku tegevuse mitmetahulisus. Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas rääkis Lattikust kui vaimulikust, kunagine välisminister Marina Kaljurand kui poliitikust. Kultuurikriitik Põim Kama tõi välja huvitavaid asjaolusid kohanimede kohta kirjaniku Karula-ainelises jutuloomingus. Raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp kõneles aga Marju Kõivupuu koostatud materjali põhjal Lattikust ja Euroopa kultuuripärandi aastast.

Päev jätkus Lüllemäe põhikooli õpetajate kavandatud kontserdi ja jumalateenistusega Karula kirikus. «Ilmselt ongi kõige enam Jaan Lattiku jätkuvat mõju ja tähtsust kohalikus kogukonnas märgata neil iga-aastastel kontsertidel, kus saali on koondunud igas vanuses esinejaid ja publikut,» lisas Lüllemäe põhikooli õpetaja Ave Siilak.

Pärast kontserti startis juba 20. korda mälestusjooks «Teejuht». Teatejooksuks vormistatud võistluse kontrollpunktidel on oma eriline lugu. Jaan Lattiku raamatu «Meie noored» karjapoisist tegelane juhatab teekäijat oma kodutalust Mäkistelt Lüllemäe kiriku juurde. Teetähisteks märgib ta eri talude koerad, kel igaühel oma iseloom ja viis, kuidas nendega ümber tuleb käia.

Iga jutustuses kirjeldatud talu juures on nüüd 2017. aasta sügisel korraldatud joonistuskonkursi võitjate koerapiltidega infotahvlid, mis juhatavad nüüdisaegseid rändajaid turvaliselt Mäkistelt Lüllemäele.

Võistluse ühe traditsioonilise osana peatusid kõik osalejad Jaan Lattikule püstitatud ning juubeli puhul korrastatud Karjapoisi kivi juures kodutalu Mäkiste piiril lilletseremooniaks. Õpetaja Enno Tanilas õnnistas sel aastal sisse ka Eha ja Toivo Kotovi algatusel püstitatud sümboolse Mäkiste talu piirikivi.

Jaan Lattiku väärika sünniaastapäeva tähistamise tegid võimalikuks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetus EV100 programmist ja Valga vald. Piirikivi paigaldamist toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles