Jaanikese puhkekeskuses peeti 22. detsembril Tõlliste vallavolikogu istung. Otsustati sõlmida koostööleping, mille eesmärk on omavalitsuste ühinemise ettevalmistamine, ühinemisprotsessi korraldamine ja ühinemislepingu sõlmimine.
Ühinemisotsus sündigu rahulikus tempos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöölepingu sõlmimisel lähtutakse asjaolust, et Valga linnavolikogu võttis tänavu 15. augustil vastu otsuse nr 41 «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine». Selles tehti ettepanek Taheva, Karula, Hummuli, Tõlliste, Õru ja Sangaste valdadele ettepanek haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks.
Ettepaneku kohaselt moodustavad uue kohaliku omavalitsuse üksuse eelnimetatud üksused oma senistes piirides tervikuna. Sisuliselt tähendab mainitud haldusterritoriaalse korralduse muudatus nende kohalike omavalitsuste ühinemist uueks kohalikuks omavalitsuseks.
Liitujate esindajad on enne käesoleva koostöölepingu sõlmimist kokku leppinud, et ühinemise koordineerimiseks ja ühinemisläbirääkimisteks moodustatakse juhtgrupp, rahanduse ja raamatupidamise töörühm, hariduse, kultuuri ja spordi töörühm, sotsiaalteemade töörühm, majanduse ja ettevõtluse töörühm, halduse ja õiguse töörühm ning külaelu ja kodanikeühenduste töörühm.
Lepingus nimetatud juhtgrupile omistatakse ühinemiskomisjoni staatus ning töörühmad on ühinemiskomisjoni tööorganiteks. Rühma juhi määrab komisjon töörühma liikmete hulgast. Samuti määratleb komisjon töörühmade pädevuse, uurimisvaldkonnad, töökorra ja tegevuse ajakava.
Kuivõrd Sangaste vald on teinud otsuse ühinemisest keeldumise kohta, kuulus Sangaste valla osas vastav menetlus lõpetamisele. Teiste kohaliku omavalitsuse üksuste osas aga jätkub ühinemisprotsess järgmise ajakava kohaselt:
Hiljemalt 31. detsember 2008 – ühinemiskomisjoni ja töörühmade moodustamine.
19.–23. jaanuar 2009 – volikogud kehtestavad elanike arvamuse väljaselgitamise ulatuse ja korra.
2.–6. veebruar – elanike küsitlus.
16.–20. veebruar – volikogud kinnitavad andmed elanike arvamuste väljaselgitamise kohta.
2. märts – volikogud avalikustavad ühinemislepingud ja nende lisad.
22. märts – avalikustamise lõpp.
31. märts – ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg.
Hiljemalt 7. aprill – volikogu otsustab ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise.
17. aprill – volikogu esitab maavanemale:
• volikogu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta;
• volikogu otsused volikogu liikmete arvu, valimisringkondade ja -jaoskondade, samuti valimiskomisjonide ja jaoskonnakomisjonide moodustamise kohta (samased otsused, mis on vastu võetud kõikide volikogude poolt);
• volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta;
• tehtud uuringute tulemused;
• asjaomasele volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited;
• otsuse ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise kohta ning ühinemislepingu koos lisadega kümne päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
Ülaltoodust tulenevalt on ajakava pingeline ning seaduse nõuetest tulenevate toimingute maht suur. Ühinemise ettevalmistamiseks, ühinemisprotsessi korraldamiseks ja ühinemislepingu sõlmimiseks on liituvatel omavalitsustel vaja moodustada toimiv koostööorgan.
Otsustasime volitada sõlmitavat koostöölepingut allkirjastama vallavanem Madis Gross.
Tulenevalt koostöölepingust tuleb ka meie vallal tagada ühinemisprotsessiga seotud toimingutele finantskate. Seda koostöölepingu eesmärgiks olevate tegevuste administreerimise kulude osas proportsionaalselt rahvastikuregistri andmetel nende haldusterritooriumil elavate inimeste arvuga seisuga 1. detsember 2008.
Oleme praegu olukorras, kus kavandatav haldusterritoriaalne muudatus ja sellega seotud läbirääkimisprotsess kujutab oma olemuselt institutsionaalseid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Selle tulemusena võõrandab iga läbirääkija oma suveräänsuse uue omavalitsuse kasuks.
Volikogus esitles vallavanem Madis Gross sõlmitavat koostöölepingut kui asjalikku ja kasulikku. Ta oli küll natuke mures, et asjad ei ole nii kiiresti läinud, kui võiks. Samuti arvas ta, et Sven Põder tunneb küll hästi juriidilisi probleeme, kuid liigne pisiasjadele pühendumine takistab meie eesmärgile jõudmist.
Volikogus oldi seega ikka kahtleval seisukohal, kuigi enamus oli koostöölepingu poolt. Mitmedki lohutasid ennast lausega: «Mina olen selle poolt, et kaaluda ühinemise võimalusi.» Vastu olid vaid Jüri Koppel ja Kaupo Kutsar.
Koppel arvas, et ühinemisprotsessi oleks pidanud alustama rahva arvamuse väljaselgitamisest ja kui rahvas oleks ühinemisega nõus, saaks ka tema poolt hääletada.
Mina arvasin, et kõigepealt peaks iga maakonna omavalitsus organiseerima ankeetküsitluse, millega oleks hõlmatud võimalikult paljud. Küsitluses selgitatakse välja elanike suhtumine erinevatesse variantidesse ja lõpus saaks iga vastaja kirjutada oma arvamuse, millise omavalitsuse koosseisus ta oma küla näeb.
Iga elanik peaks veel lisama mõne sellise isiku nime, kes tema küla arvamust mingis tulemusi analüüsivas komisjonis esindada võiks. Siis spetsialistid, kes teemat hästi valdavad, teades riigi halduspoliitika eesmärke ja kasutades saadud andmeid, märgiksid paberile mingid piirid. Alles seejärel saaks minna volikogudesse koostöölepinguid sõlmima.
See võtaks aega, kuid demokraatia ongi ju aeglane. Aga tulemus oleks selline, et saaksime uhked olla, et enne riiklikku ühendamist asja ära tegime.
Tegin ettepaneku sellel volikogu koosolekul koostöölepingu küsimus otsustamata jätta ja teha ettepanek juhtgrupil lepingu eesmärk ümber sõnastada.
Ühtlasi pakkusin välja sõlmida koostööleping Valga linna ja Taheva, Karula, Hummuli, Tõlliste ning Õru valdade vahel ühinemise võimaluste uurimiseks ja parima lahenduse väljaselgitamiseks.
Samuti tegin ettepaneku volitada ühinemise võimaluste uurimiseks ja parima lahenduse väljaselgitamiseks Valga linna ning Taheva, Karula, Hummuli, Tõlliste ja Õru valdade vahel sõlmitavat koostöölepingut allkirjastama vallavanem Madis Gross.
Siis oleks järgmiseks volikogu koosolekuks loodud võimalus uurida põhjalikult erinevaid ühinemisvõimalusi ja volikogul oleks olnud ka vahetu side asjade käiguga. Vajadusel oleks volikogu saanud anda vajalikke volitusi sobiva koosseisuga liidu moodustamiseks.
Kuid nüüd on volikogul võimalus pärast rahva arvamuse teadasaamist ühinemine tagasi lükata. Vaadates ühinemiste ajakava, on selge, et uuringuteks aega ei jää. Erinevad töögrupid saavad vaid nendele ette antud uurimisvaldkonnas ja ette antud piirides süveneda erinevate omavalitsuse tegevust puudutavate dokumentide kooskõlla viimisesse.
Pakkusin veel, et linnaga ühinemise korral peaks looma osavallad, et saada volikokku maainimeste esindatus, kuid sel juhul ei tule kindlasti kokkuhoidu halduskuludelt.
Teadsin juba vallavanema arvamust selles küsimuses, sest käisin Valgas esimesel juhtgrupi koosolekul. Pärast koosolekut küsisin Sven Põdralt, kuidas tema maavaldade esindatust volikogus näeb. Ta muigas ja ütles, et on sellele mõelnud, aga ei ole veel jõudnud paberil arvutada, võttes aluseks viimaseid volikogu valimisi.
Põder pakkus, et tõenäoliselt peaks siiski moodustama osavallad, sest muidu võib-olla maavallad asjaga ei nõustu. Madis Gross ütles seepeale, et osavaldade moodustamine on ikka viimane võimalus – kui mõni vald tõesti muidu nõus ei ole.
Minu arvamuse kohta volikogus väljendas vallavanem ennast selgelt: nii lolli arvamust ei ole ta enne kuulnud. Eks pidin siis lihtsalt endale tunnistama, et olen sellise lolli arvamusega.
Aga muidu läheb meil Tõlliste vallas hästi: nagu lepase reega helgema tuleviku suunas.