Uuring: Lapsed tahavad isadega rohkem mängida ja juttu vesta

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / LEPM

Oma vanemaid, sealhulgas isa vajavad lapsed pea iga päev. Kui heita pilk isade ja laste suhtlusele hiljuti valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu abil, siis on näha, et Eesti lapsed sooviksid koos isaga aega veeta rohkem, kui seda praegu teha saavad. Nii kirjutab sotsiaalministeeriumi analüütik Mari Sarv sotsiaalministeeriumi blogis.

Eesti lastest suurem osa elab koos oma mõlema vanemaga (66%), ainult emaga elab ligi veerand (24%) ning kümnendikul lastest on mõni teistsugune elukorraldus. Võrreldes 2012. aastaga, suhtleb rohkem lapsi oma lahus elava isaga. Kasvanud pole küll suhtlustihedus, kuid vähem on lapsi, kes ei näe lahus elavat isa kunagi (2012. a 20%; 2018. a 9%).

Eesti lapsed mängivad, matkavad, spordivad ja kõige sagedamini ajavad oma isadega lihtsalt juttu või arutavad ilma asju. Enam kui pooled lastest räägivad oma isaga igapäevaselt niisama juttu, sh räägivad isale enda päevast ja tegemistest (56% igapäevaselt).

Isad ka kiidavad oma lapsi (vähemalt kord nädalas 71%) ja räägivad ise lastele oma tegemistest (vähemalt kord nädalas 65%). Aktiivsematest tegevustest on lapsed koos isaga kõige sagedamini viimatise kuu jooksul teinud koos majapidamistöid (73%), käinud kinos, teatris või kontserdil (70%), aga ka mänginud koos (63%) või käinud matkamas või sportimas (62%). Enam kui pooled lastest on isaga koos õppinud (55%) ja ligi pooltel on tulnud ette ka tülitsemist (47%). Aktiivseid tegevusi nagu sportimine ja matkamine võtavad isadega sagedamini ette poisid kui tüdrukud ja nooremad lapsed kui vanemad.

Isadelt saavad kiita sagedamini nooremad lapsed. Vanemad lapsed seevastu vaidlevad oma isaga tihedamini. Eesti koduse keelega lapsed ajavad vene või muu koduse keelega lastest sagedamini oma isaga niisama juttu, räägivad Eestis ja maailmas toimuvast ning teevad ka sagedamini koos koolitöid. Vene ja muu koduse keelega lapsed samas räägivad oma tunnetest ning mängivad, vaidlevad ja tülitsevad oma isaga eesti koduse keelega lastest sagedamini.

Kuigi enamasti on lastel ühiseid ettevõtmisi emaga rohkem kui isaga, on ka asju, milles isad on sama tegusad või ka aktiivsemad kui emad. Näiteks ütlevad lapsed pisut sagedamini, et mängivad koos isaga (62% isaga, 60% emaga). Lastega matkamises ja sportimises on emad-isad võrdväärsed (62% lastest teeb neid tegevusi nii ema kui isaga). Isadele võiks soovitada lastega jutustamist. Kui emaga räägib igapäevaselt oma päevast või tegemistest ja ajab niisama juttu ligi kolmveerand (73%) lastest, siis isadega vaid 62%.

Enamik Eesti lapsi tunneb, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad. Siiski, kahjuks tajub enam kui kümnendik lastest (13%), et isal ei ole tema jaoks aega, kui laps teda vajab (ema suhtes tunneb samamoodi 10% lastest). Sealjuures tajuvad poisid isade ajapuudust tüdrukutest pisut sagedamini: 15% poistest ja 10% tüdrukutest leiab, et nende isal pole pea kunagi nende jaoks aega. Samas on siiski tublisti kahanenud nende laste osakaal, kes ütlevad, et isal pole nende jaoks aega (2012. aastal arvas nii 22% lastest, 2018.a 13%).

Arvatavasti on lapse jaoks peamine koos veedetud aeg, olgu see siis matkamine või küpsetamine. Seda soovi väljendavad enam kui pooled lastest (56%) – nad sooviksid isaga rohkem koos aega veeta ja midagi toredat ette võtta, nooremad lapsed veidi enam kui gümnaasiuminoored. Kui võrrelda 2012. aasta küsitluse tulemusi 2018. aastaga, siis laste ja isade koos aja veetmine on kasvanud enam kui 10 protsendipunkti.

Lapse õiguste ja vanemluse uuringu jaoks küsitleti tänavu kevadel üle Eesti 1110 last (4.-11. klass) ja 1248 täiskasvanut (18-74-aastast). Veebiankeetidele vastasid nii lapsed kui täiskasvanud endale sobivamalt, kas eesti või vene keeles.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles