Vaimse tervise probleemid nõuavad Eestis üle 500 miljoni aastas
22. november 2018, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/06/8228825t1h4d5b.jpg)
Vaimse tervise probleemidest tingitud kulud Eesti majandusele on üle 500 miljoni euro aastas ehk ligi 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), selgub Euroopa Komisjoni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud terviseuuringust.
Neljapäeval avaldatud raporti andmetel olid vaimse tervise muredest tingitud otsesed ja kaudsed kulud 2015. aastal Eesti majandusele kokku 572 miljonit eurot ehk 2,81 protsenti SKT-st.
Otsesed kulud tervishoiusüsteemile moodustasid sellest 210 miljonit ja sotsiaaltoetustele 167 miljonit eurot. Inimeste vaimse tervise hädadest põhjustatud kaudsed kulud tööturule olid aga samal aastal ligi 196 miljonit eurot.
Uuringu kohaselt on vaimse tervise probleemidest põhjustatud kulud suuremad Põhjamaades, kus need jäävad 5 protsendi lähistele SKP-st ja Lääne-Euroopas, madalamad aga Lõuna- ja eriti Ida-Euroopa riikides, kus need on 2-3 protsendi ümber.
Sama uuringu andmetel on keskmiselt iga kuues inimene Euroopas tunnistanud mõnda vaimse tervise probleemi, milleks on üksindusest tingitud vaimsed häired, depressioon, alkoholi või narkootikumide tarvitamise negatiivsed mõjud, bipolaarne häire või skisofreenia või mingi muu haigus.
Eesti on vaimsete probleemide esinemise sageduselt Euroopa kuues riik - mõnda vaimse tervise probleemi oli tunnistanud 18,3 protsenti eestlastest. Uuringus esitatud diagrammist selgub, et Eestis on teiste riikidega võrreldes suurim osakaal alkoholist või narkootikumidest põhjustatud vaimse tervise probleeme.
Eraldi väljatoodud kiusamise ülevaatest selgub, et Eesti on Leedu, Läti ja Portugali järel Euroopas neljandal kohal koolikiusamise tasemelt. Koolikiusamise ohvriks langemist tunnistas 38 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest Eesti õpilastest, samal ajal Euroopa Liidu keskmine oli 28 protsenti. Küberkiusamise ohvriks langemist tunnistas 11 protsenti Eesti kooliõpilastest, mis on võrdne EL-i keskmisega.